KAVA

Veljo Tormis (1930–2017)
Jõulud tulevad

Ester Mägi (1922–2021)
Jõuluõhtul

Sileesia rahvalaul / seadnud Aarne Männik (1947*)
Maa on nii kaunis

Giovanni Gabrieli (1557–1612)
Maria Virgo / Neitsi Maarja

Vaimulikud rahvaviisid / seadnud Aare Kruusimäe (1972*)
– Mu süda, ärka üles (Pühalepa, 2007)
– Ma tänan Sind (Pärnu-Jaagupi, tekst psalm 30:6b)

Morten Lauridsen (1943*)
O magnum mysterium / Oo suur saladus

Olav Ehala (1950*)
Jõuluingel

Jean Sibelius (1865–1957) / seadnud Tõnis Kaumann (1971*)
En etsi valtaa, loistoa / Ei au, ei hiilgust

Giovanni Gabrieli
Buccinate in neomenia tuba / Puhuge trompetit kuu algul

Michael Praetorius (1571–1621) / Jan Sandström (1954*)
Es ist ein Ros entsprungen / Üks roosike on tõusnud

Jõululaul / seadnud Tõnis Kaumann
Adeste fideles / Tulge, kõik truud

Giovanni Bonato (1961*)
Pacem relinquo vobis / Sügav rahu

Lisalugu:
Irving Berlin (1888–1989)
White Christmas / Valged jõulud

EESTI RAHVUSMEESKOOR on üks tuntumaid ja mainekamaid meeskoore maailmas. Koori asutas 1944. aastal eesti koorimuusika suurkuju Gustav Ernesaks. Algselt à cappella teoseid esitanud meeskoor on kasvanud kogu maailmas tuntud professionaalseks kollektiiviks, kelle tegevuses on tähelepanuväärne osa suurvormide ettekannetel. Pidevalt Eesti Rahvusringhäälingule salvestav koor on teinud koostööd ka firmadega Deutsche Grammophon, Sony, Finlandia, Alba Records, GB Records, Virgin Classics, Aurora ja Ondine. 2004. aastal võitis rahvusmeeskoor koorimuusika kategoorias Eesti esimese Grammy Sibeliuse kantaatide salvestise eest firmale Virgin Classics, kaastegevad tütarlastekoor Ellerhein, ERSO ja dir. Paavo Järvi. Viimase seitsme aastaga on kooril valminud viis CD-plaati, millest Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ pälvis 2015. aastal Eesti muusikaauhindade galal parima klassikaalbumi tiitli. 2016. aastal ilmus Aurora kaubamärgiga plaat „Te lucis ante terminum“ Norra helilooja Henrik Ødegaardi loominguga. Sony märgiga on 2018. aasta album Šostakovitši 13. sümfooniaga, kaastegevad Dresdeni Filharmoonikud ja dir. Michael Sanderling. Ondine välja antud albumil kõlab Sibeliuse „Kullervo“, kaastegev Soome Raadio Sümfooniaorkester ja dir. Hannu Lintu. Rahvusmeeskoori kõige uuemal plaadil „Regiram“ kõlavad koori ning ansamblikoosseisu Celia Roose, Tuule Kann ja Robert Jürjendal esituses regilaulude seaded. Ilmumist ootavad plaadid itaalia heliloojate G. Bonato ja G. Gabrieli teostega ning Baltimaade heliloojate E.-S. Tüüri, P. Vasksi ja J. Janulytė loominguga. Alates hooajast 2011/2012 on koori kunstiline juht ja peadirigent Mikk Üleoja. Eelnevatel aastakümnetel on koori juhatanud H. Uibo, U. Järvela, O. Oja, K. Areng, A. Üleoja, A. Soots, K. Putniņš jt. Rahvusmeeskoori repertuaar ulatub renessansist 21. sajandi muusikani. Eesti heliloojate kõrval on koorile muusikat loonud sellised maailmanimed nagu D. Šostakovitš, O. Taktakišvili, G. Bryars ja G. Bonato. Eesti Rahvusmeeskoor on oma pika ajaloo jooksul andnud üle 7000 kontserdi alates Eestist kuni Põhja-Ameerika ja Aasiani. EV100 programmi raames toimusid hooaegadel 2017-2019 kontserdid Belgias, Leedus, Hiinas, Hong Kongis, Singapuris ja Jaapanis. 2019. aasta veebruaris esines koor Strasbourgis, aprilli lõpus Moskvas, septembris Linzis ja oktoobris Zürichis. Viimane välisreis oli kooril Vilniusesse, kus osaleti mainekal GAIDA kaasaegse muusika festivalil. 2015. aastal omistati Eesti Rahvusmeeskoorile ja Mikk Üleojale riigi kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.

MIKK ÜLEOJA on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia prof. Ants Üleoja dirigeerimise klassis (1997) ja kaitsnud samas 2004. aastal muusikamagistrikraadi (juh. prof. Toomas Siitan). Ta on laulnud Maailma Noortekooris (1989–1992), Eesti Rahvusmeeskooris (1994–1996), Eesti Filharmoonia Kammerkooris (1996–2000) ning gregooriuse laulu ansamblis Vox Clamantis (1998–2011). Üleoja on olnud Püha Miikaeli poistekoori dirigent, kammerkoori Mattone ja Kaarli koguduse kontsertkoori peadirigent ning õpetanud dirigeerimist Viljandi Kultuuriakadeemias. Aastail 1998–2011 oli ta Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Alates hooajast 2011/2012 on Üleoja Eesti Rahvusmeeskoori kunstiline juht ja peadirigent. Tema dirigeerimisel on ilmunud seitse plaati, millest kolm – Galina Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ (2014), Henrik Ødegaardi autoriplaat „Te lucis ante terminum“ (2016) ja „Regiram“ (2019) – on salvestatud Eesti Rahvusmeeskooriga. Eesti Filharmoonia Kammerkooriga salvestatud plaat „Luule, see ei tule tuulest“ (2007) sai Eesti Kultuurkapitali 2007. aasta preemia ning salvestis nimetati aasta parimaks kooriplaadiks. Grigorjeva autoriplaat „In paradisum“ võitis 2015. aasta Eesti muusikaauhindade jagamisel aasta klassikaalbumi tiitli. Mikk Üleoja on aasta dirigent 2014. 2015. aastal omistati talle ja Eesti Rahvusmeeskoorile riiklik kultuuripreemia avalikkuse ette jõudnud väljapaistvate tööde eest.