BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//Muusikute fond PLMF - ECPv6.15.17.1//NONSGML v1.0//EN
CALSCALE:GREGORIAN
METHOD:PUBLISH
X-ORIGINAL-URL:https://www.plmf.ee
X-WR-CALDESC:Events for Muusikute fond PLMF
REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT1H
X-Robots-Tag:noindex
X-PUBLISHED-TTL:PT1H
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Helsinki
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20190331T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20191027T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20200329T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20201025T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20210328T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20211031T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20220327T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20221030T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20230326T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20231029T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20240331T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20241027T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20250330T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20251026T010000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Moscow
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:MSK
DTSTART:20180101T000000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20241229T190000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20241229T203000
DTSTAMP:20260426T142738
CREATED:20241025T173533Z
LAST-MODIFIED:20241025T173603Z
UID:58911-1735498800-1735504200@www.plmf.ee
SUMMARY:“Pühade imega aastavahetusse” kontsert Tallinna Kaarli kirikus - Nechayeva / Gholami
DESCRIPTION:Tallinna Kaarli kirik\n29.12 kl 19\nElina Nechayeva ja Germán Gholami\nPÜHADE IMEGA AASTAVAHETUSSE\nKvartett koosseisus:\nMaria Goršenina viiul\, Ann Meeta Teppo viiul\nAndreas Lend tšello\, Auli Teppo klaver\nKavas ooperipärlid ja kaunimad jõulumeloodiad\nOsta varajane pilet Piletilevist! Saadaval ka toetaja pilet.
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/puhade-imega-aastavahetusse-kontsert-tallinna-kaarli-kirikus-nechayeva-gholami/
LOCATION:Tallinna Kaarli kirik
CATEGORIES:Kontserdid
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2024/10/1-9.jpg
ORGANIZER;CN="Pille Lille Muusikute Fond":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20221227T190000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20221227T203000
DTSTAMP:20260426T142738
CREATED:20221222T134538Z
LAST-MODIFIED:20221222T134538Z
UID:50921-1672167600-1672173000@www.plmf.ee
SUMMARY:Jõulukontsert Tallinna Kaarli kirikus - Veretenina / Aidulo
DESCRIPTION:Jõulukontsert ühes Tallinna kaunimas kirikus\nEsinevad ooperilauljanna Maria Veretenina ja organist Piret Aidulo\nKõlavad nii armastatud jõululaulud kui ka pidulik vaimulik muusika\nPiletid saadaval Piletilevis
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/joulukontsert-tallinna-kaarli-kirikus-veretenina-aidulo/
LOCATION:Tallinna Kaarli kirik
CATEGORIES:Kontserdid
ATTACH;FMTTYPE=image/png:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2022/12/1-8.png
ORGANIZER;CN="Pille Lille Muusikute Fond":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20220220T180000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20220220T190000
DTSTAMP:20260426T142738
CREATED:20220113T123837Z
LAST-MODIFIED:20220210T180953Z
UID:45317-1645380000-1645383600@www.plmf.ee
SUMMARY:Talvefestivali kontsert - Ole hoitud\, Eesti!
DESCRIPTION:Tallinna Kaarli kirik\nOLE HOITUD\, EESTI!\n20.02 kell 18:00\nETV TÜTARLASTEKOOR\, dirigent Aarne Saluveer\nHUVIKESKUS KULLO KOORISTUUDIO RADUGA\,\ndirigendid Natalja Kuzina ja Jelena Orlova\nNeeme Ots (trompet) ja Tiia Tenno (orel)\nKavas: Kreek\, Tormis\, Uusberg\, Ehala\, Kõrvits jt.\nOsta pilet: 15/10€\n\nEesti rahvalaul (Audru) / seade Veljo Tormis – ÕHTU ILU tsüklist „Seitse leelot lastekoorile“ \nKarin Kuulpak (*1994) / tekst Veiko Tubin – VAATA JA SA NÄED \nKarin Kuulpak / tekst Ernst Enno – KODU \nRahvakoraal / seade Cyrillus Kreek\, Aarne Saluveer – MU SÜDA ÄRKA ÜLES \nPärt Uusberg (*1986) / tekst Doris Kareva – MIS ON INIMENE \nVeljo Tormis (1930–2017) / tekst Andres Ehin – TALVEHOMMIK TUISK Tsüklist „Talvemustrid“ \nTõnu Kõrvits (*1969) / tekst Doris Kareva – PÜHAPÄEVASOOV \nKait Tamra (*1962) – OMA SAAR \nRené Eespere (*1953) – ÄRKAMISE AEG \nPavel Krõlov (1885–1935) – MEIE ISSAND \nVissarion Šebalin (1902–1963) / Aleksandr Puškin – TALVETEE \nZoltán Kodály (1882–1967) – ESTI DAL (Õhtulaul) \nJavier Busto (*1949) – SALVE REGINA \nGiulio Caccini (u1550–1618) – AVE MARIA\nSolistid Polina Šmakova\, Sofia Baranov\, Anastasia Ivleva\, Arina Mitina \nSergei Trubatšov (1919–1995) – NEITSI MAARJA\, RÕÕMUSTA \nÕhtune jumalateenistus\, psalm 150 – KIITKE ISSANDA NIME \nRandall Thompson (1899–1984) – PUERI HEBRAEORUM (Heebrea lapsed) \nPeeter Vähi (*1955) – MARIA\, VAATA OMA MAAD \nTõnis Mägi (*1948) /Villu Kangur – PALVE \nArvo Pärt (*1935) / psalm 122 – PEACE UPON YOU JERUSALEM (Rahu sinule\, Jeruusalemm!) \nPeep Sarapik (1949–1994) / tekst Juhan Liiv – TA LENDAB MESIPUU POOLE\n\nEesti Televisiooni tütarlastekoor kasvas välja ETV lastesaadete toimetuse juurde loodud laste laulustuudiost\, mille asutajad olid Eve Viilup ja Aarne Saluveer. Koori repertuaarivalikusse kuuluvad vaimulikud ja ilmalikud teosed erinevatest ajastutest\, rahvamuusikatöötlused\, modernse koreograafiaga pop- ja džässmuusika kavad ning vokaalsümfoonilised suurvormid. Koor on olnud arengukeskkonnaks tervele põlvkonnale eesti muusikutele – Kai Rüütel \, Maria Valdmaa\, Hanna-Liis ja Hando Nahkur\, Vaiko Eplik\, Maarja\, Hanna-Liina Võsa\,  Lenna\, Nele-Liis Vaiksoo jpt. Koor on võitnud mitmeid Grand Prix’sid ja auhinnalisi kohti (sh Euroopa Ringhäälingute Liidu EBU raadiokonkursil „Let the Peoples Sing“). Väärtuslikke lavakogemusi on saadud koostöös selliste mainekate muusikute ja ansamblitega\, nagu näiteks ERSO ja Neeme Järvi\, Paul Hillier ja Eesti Filharmoonia Kammerkoor\, Eri Klas ja Tallinna Kammerorkester\, Ona Onabule ja Villu Veski\, Eesti Rahvusmeeskoor jpt. Tallinna Raekojas toimunud kontserdil hindas koori kõrget taset ja kaunist kõla maailmakuulus ooperilaulja Jose Carreras. Koor oli esimese eesti koorina kutsutud IX Maailma Koorimuusikasümpoosionile\, lisaks kontsertprogrammile viidi läbi Põhja- ja Baltimaade koorimuusika meistriklassid Aarne Saluveeri juhendamisel. Aastatepikkuse mitmekülgse muusikalise tegevuse eest koorimuusikas tunnustas Guido d’Arezzo Fond ETV tütarlastekoori ja Aarne Saluveeri Guidoneum Awardiga augustis 2012. Suvel 2017 esindas koor Eestit teleshows „Eurovision Choir of the Year 2017“\, esitamisele tuli Veljo Tormisele pühendatud kava „Absolut Tormis“. Koor on salvestanud ka mitmed CD-d\, neist menukamad „Ring on täis“\, „For Music“ ja CD/DVD „Gratias“.\n\nAarne Saluveer on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise ja muusikapedagoogika erialal ning täiendanud end Salzburgi Mozarteumi juures asuvas Carl Orffi Instituudis. Ta on tegutsenud dirigendi ning muusikahariduse edendajana Rahvusvahelise Koorimuusikaföderatsiooni (IFCM)\, Maailma Koorimängude Nõukogu\, Europa Cantat’i ja Eesti Muusikanõukogu juhatuses ning olnud aastatel 2000–2012 Eesti Kooriühingu esimees. Alates 1993. aastast on ta juhatanud laste- ja mudilaskoore Eesti laulupidudel\, samuti oli ta X noorte laulupeo ILMAPUU kunstiline juht (2007). Aastatel 1990–2000 töötas ta Eesti Televisiooni lastesaadete muusikatoimetajana\, ning aastatel 1990–2004 Lasteekraani Muusikastuudio muusikajuhi ja peadirigendina. Saluveer on olnud kuninganna Elizabeth II ja Jaapani keisripaari auks korraldatud kontsertide kunstiline juht ning Eesti Vabariigi 89. aastapäeva muusikaprogrammi kunstiline juht.  \nTa on osalenud instrumentalisti\, vokalisti\, helilooja ja arranžeerijana tuntud popansamblites ja projektides (sh Karavan\, Elektra\, Totu Cool\, Surprise Reggae Sunshine Band jt). Talle on omistatud Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad 1999\, 2006 ja 2007\, Valgetähe V klassi teenetemärk\, Guido d’Arezzo Fondi preemia (Itaalia)\, UNICEFi Eesti Rahvusliku Komitee aastapreemia 2002 ja 2007 ning Heino Kaljuste Fondi stipendium 2007. Eesti Rahvusringhääling valis ta Aasta muusikuks 2007 ning Eesti Kooriühing Aasta dirigendiks 2007.\n\nTallinna Huvikeskuse Kullo kooristuudio „Raduga“\nRahvusvaheliste konkursside mitmekordne laureaat ja võitja kooristuudio “Raduga” on tegutsenud Tallinna Huvikeskuses Kullo juba üle 50 aasta. Koori viies grupis laulab üle 150 lapse. Tegemist on ühe vanima ja suurima lastekollektiiviga Eestis. Koori tegevuse põhieesmärgiks on ilutunde kasvatamine ja kultuuriliste väärtuste tundmaõppimine ja propageerimine. Koori repertuaaris esineb klassikaline muusika\, rahvalaul\, vaimulik muusika ja Eesti heliloojate muusika. „Raduga“ on pälvinud mitmeid auhindu ning esinenud Eestis\, Venemaal\, Poolas\, Serbias\, Slovakkias\, Ungaris\, Saksamaal\, Kreekas\, Itaalias\, Rootsis\, Prantsusmaal\, Ukrainas ja Soomes. Püsivaks traditsiooniks on Õigeusukiriku jumalateenistustest osavõtt nii Eestis kui Venemaal. „Raduga“ on Eesti laulupidudest (alates 1972)\, „Slaavi pärg“ laulupidudest (alates 1991) ja “Credo“ õigeusumuusika festivalidest pidev osavõtja (alates 1994). Samuti Aleksander Nevski Katedraali (alates 1992)\, Kuremäe Kloostri (alates 1991) ja Pihkva-Petseri Kloostri (alates 2000) jumalateenistustest osavõtja.\n\n\nNATALJA KUZINA on lõpetanud Rimsky-Korsakovi nim. Konservatooriumi Sankt-Peterburis koorijuhtimise eriala.\n1970. aastal kolis N. Kuzina Eestisse ja alustas tööd Tallinna Pioneeride Palees. Lisaks sellele töötas ta Tallinna 51. keskkoolis ja Tallinna 25.keskkoolis muusikaõpetajana. N. Kuzina on kooristuudio „Raduga“ asutaja\, kunstiline juht ja peadirigent tänase päevani. Aastatel 1991 ja 1993 on N. Kuzina juhatanud lastekoore laulupidudel „Slaavi Pärg“ ning ta oli üldkoori dirigent lastekooride oikumeenilisel festivalil aastal 1996 Otepääl. N. Kuzina on mitmekorde Aasta õpetaja\, Kultuurikapitali ja Rahvaskultuuri Fondi preemia laureaat. Talle on omistatud Tallinna teenetemärk 1999 aastal\, Õigeusu kiriku Püha Vürstinna Olga orden 2001 aastal\, Eesti Vabariigi Valgetähe V klassi teenetemärk\, Vene Õigeusu kiriku Püha Märter Issidori medal 2007.a. ja orden 2011.a. Aastal 2020 on N. Kuzina autasustatud Vene Õigeusu Kiriku Moskva Vaga Suurvürstinna Euphrosyne III astme Ordeniga.\n\nJELENA ORLOVA on kooristuudio „Raduga“ dirigent alates 1990 aastast. Ta lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise eriala (1994). 1995-1998 aastatel töötas ta Mustamäe reaalgümnaasiumus muusikaõpetajana. 1996. aastal oli J. Orlova üldkoori dirigent lastekooride oikumeenilisel festivalil Otepääl ning juhatas ühendkoori Rahvusvahelise projekti raames pühendatud I maailmasõja 100 aastasele juubelile (Prantsusmaa\, Saksamaa\, Eesti ja Inglismaa) 2014. aastal. Aastal 2017 juhatas J. Orlova lastekoore Rahvusvahelisel laulupeol „Slaavi pärg“. Ta oli Aasta õpetaja laureaat (2020) ning on samal aastal autasustatud Vene Õigeusu Kiriku Püha Apostlitega Võrdse Suurvürstinna Olga Medaliga.\n\nNEEME OTS on üks Eesti säravamaid oma põlvkonna trompetimängijaid. Ta alustas õpinguid 6-aastaselt oma isa dots. Aavo Otsa käe all ja on kaitsnud Helsingi Sibeliuse Akadeemias bakalaureuse kraadi (2011) ning lõpetanud samas magistrantuuri (2017). Erasmuse programmi raames täiendas ta end aastal 2013 Madriidis. N. Ots on osalenud väljapaistvate trompetipedagoogide meistrikursustel ning pälvinud auhindu nii Eesti kui välismaistel konkurssidel. Kammerkontserdid on viinud teda kokku tunnustatud interpreetidega nagu M. Voites\, M. Palm\, A. Teemets\, I. Zahharenkova jpt. N. Ots on soleerinud mitmete tuntud orkestrite ees\, kutsutud solistina esinema paljudele festivalidele ning ta on teinud koostööd selliste väljapaistvate dirigentidega nagu J.-P. Saraste\, K. Järvi\, L. Segerstam\, M. Lehtinen jt. Ta on olnud trompetirühma kontsertmeister erinevates mainekates noorteorkestrites\, millega on esinenud nii Eestis kui välismaal. Aastal 2015 tuli välja tema esimene heliplaat „Baroque Pictures“\, koostöös orelimängija Tiia Tennoga.\nN. Ots on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.\n\nTiia Tenno on üks hinnatumaid ansamblipartnereid Eestis\, kes on lõpetanud Tartu Heino Elleri nim. Muusikakooli klaveri erialal ning nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui ka Herfordi Kõrgema Kirikumuusikakooli oreli erialal (Saksamaa). Lisaks on ta täiendanud end Hamburgi Kõrgemas muusikakoolis ja osalenud mitmetel tunnustatud organistide meistrikursustel. Aastast 1996 töötab T. Tenno Tallinna Jaani koguduses organisti ja koorijuhina. Samuti on ta töötanud organist-koorijuhina Schnathorsti koguduses Saksamaal ja Lunde koguduses Norras ning olnud Eesti Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna juhataja (2004-2007). T. Tenno on teinud koostööd väga paljude väljapaistvate interpreetidega (O. Sinkova\, N. Ots\, T. Vavilov\, A. Teemets\, P. Lill jpt.) ja esinenud arvukate soolokontsertidega Saksamaal\, Soomes\, Rootsis\, Norras ja Eestis. Ta on korduvalt esinenud mitmetel festivalidel ning solistina on ta teinud koostööd Eesti-Soome Barokkorkestri ja Tallinna Kammerorkestriga. Tema mängitud muusikat on hulgaliselt salvestistel Eesti Rahvusringhäälingus ning ka mitmetel kogumikplaatidel (“Eesti väärtorelid”\, ERES\, 2000); “Baroque Pictures” koos trompetist Neeme Otsaga (2015). T. Tenno on Eesti Orelisõprade Ühingu liige aastast 1999 ja Eesti Interpreetide Liidu liige aastast 2014. T. Tenno on Muusikute fondi PLMF stipendiaat.
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/talvefestivali-kontsert-ole-hoitud-eesti/
LOCATION:Tallinna Kaarli kirik
CATEGORIES:Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2022/01/8-1.jpg
ORGANIZER;CN="Pille Lille Muusikute Fond":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20210221T180000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20210221T190000
DTSTAMP:20260426T142738
CREATED:20210118T094802Z
LAST-MODIFIED:20210118T094802Z
UID:40575-1613930400-1613934000@www.plmf.ee
SUMMARY:XIV Tallinna Talvefestival / Johan Randvere (klaver)\, RO Estonia Poistekoor ja Noormeestekoor (dirigent Hirvo Surva)\, keelpilliansambel Võlukeeled (juhendaja Tereza Šmerling)
DESCRIPTION:
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/xiv-tallinna-talvefestival-johan-randvere-klaver-ro-estonia-poistekoor-ja-noormeestekoor-dirigent-hirvo-surva-keelpilliansambel-volukeeled-juhendaja-tereza-smerling/
LOCATION:Tallinna Kaarli kirik
CATEGORIES:Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2021/01/TTF2021_tunnuspilt_800x600.jpg
ORGANIZER;CN="Pille Lille Muusikute Fond":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20200222T150000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20200222T170000
DTSTAMP:20260426T142738
CREATED:20191223T112333Z
LAST-MODIFIED:20200205T165705Z
UID:35122-1582383600-1582390800@www.plmf.ee
SUMMARY:XIII TALLINNA TALVEFESTIVAL / Eesti noorte kontsertorkester\, Tallinna Muusikakeskkooli Trompetiansambel (juhendaja Neeme Ots) ja Brass-Academy Tallinn
DESCRIPTION:
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/xiii-talvefestival-eesti-noorte-kontsertorkester-tallinna-muusikakeskkooli-trompetiansambel-juhendaja-neeme-ots-ja-brass-academy-tallinn/
LOCATION:Tallinna Kaarli kirik
CATEGORIES:Kontserdid
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2019/12/1440x1080_TTF_22_02_Kaarli_HoiaJumalEestit-1.jpg
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Moscow:20190223T160000
DTEND;TZID=Europe/Moscow:20190223T170000
DTSTAMP:20260426T142738
CREATED:20181022T114450Z
LAST-MODIFIED:20190214T104817Z
UID:31540-1550937600-1550941200@www.plmf.ee
SUMMARY:TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER\, RO Estonia poistekoor\, Estonia Seltsi segakoor\, solist Oliver Kuusik\, dirigent Jaan Ots
DESCRIPTION:XII Tallinna Talvefestival 19.- 23. veebruar 2019 \nSAJAGA EDASI\, EESTI\nKaarli kirik\nTALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER\n RO Estonia poistekoor\, (dir. Hirvo Surva)\nEstonia Seltsi segakoor\, (dir. Heli Jürgenson)\nsolist Oliver Kuusik (tenor)\ndirigent Jaan Ots\nKavas: Kreegi Reekviem ja Sibelius 7. sümfoonia \n  \nKAVA / PROGRAM \n\nCyrillus Kreek (1889–1962)Reekviem c-moll (1927) / Requiem C minor\nIntroitus\, Dies irae\, fragment Recordare\, Oro supplex\, Domine Jesu\, Hostias\, Sanctus\, Agnus Dei \n\nJean Sibelius (1865-1957) Sümfoonia nr 7 C-duur op 105 /\nSymphony No. 7 in C major  Op. 105 \n  \nJAAN OTS\non Tallinnas sündinud pianist ja dirigent. Ta on juhatanud Helsingi Filharmoonikuid\, Lahti Sinfoniat\, Pärnu Linnaorkestrit\, Narva Linna Sümfooniaorkestrit ning Saksa Hamburger Cameratat. 2015/16 hooajal tegutses ta Soome Raadio Sümfooniaorkestri abidirigendina ning astus üles Helsingi Filharmoonikute ees\, juhatades noorte heliloojate workshopi. Samuti oli ta dirigendipuldis M. Raveli ooperi „L’enfant et les Sortileges“ ettekannetel Helsingi Musiikkitalos. 2017. aasta detsembris debüteeris ta Soome Rahvusooperis Tšaikovski balleti „Pähklipureja“ ettekannetega. Ta on tegutsenud Hannu Lintu assistendina Savonlinna Ooperifestivalil\, Soome Raadio Sümfooniaorkestri ning Nordea Jean Sibeliuse Orkestri juures. Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri dirigendina on ta ametis alates 2017. aasta septembrist. J. Ots on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri ja trompeti erialal ning omandanud bakalaureusekraadi klaveri erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on olnud edukas mõlemal erialal\, võites preemiaid enam kui paarikümnel konkursil Eestis ja väljaspool. Ta on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri dirigeerimise erialal\, juhendajateks Leif Segerstam ja Atso Almila. J. Ots on end vahetusüliõpilasena täiendanud Pariisi Konservatooriumis (CNSM) ning osalenud Jukka-Pekka Saraste\, Susanna Mälkki\, Mikko Francki\, Neeme Järvi\, Paavo Järvi\, David Zinmani ning Thomas Sanderlingi meistriklassides. Ta esineb regulaarselt klaveritrio TEOS ning Frielinghaus Ensemble koosseisus\, kellega on antud kontserte Soomes\, Saksamaal ja Šveitsis. \nTALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER\ntegutseb juba rohkem kui kolm aastakümmet. Orkestris mängivad enamuses IX-XII klassi õpilased ja ühel õppeaastal toob orkester publiku ette keskmiselt kolm kava. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii klassitsismi- kui romantismiajastu muusika kui ka 20. ja 21. sajandi heliloojate looming\, sh eesti heliloojate teosed ja uudisteoste esmaettekanded. TMKK sümfooniaorkester on teinud koostööd paljude kooridega\, nagu Eesti Rahvusmeeskoor\, Eesti Filharmoonia Kammerkoor\, Voces Musicales\, TMKK noortekoor ja kammerkoor. Käesolev hooaeg algas orkestrile esinemisega Aasta Õpetaja galal Estonia kontserdisaalis. Novembri alguses avanes noortele muusikutele fantastiline võimalus osaleda projektis „Side by Side“ ja musitseerida kõrvuti maailmakuulsa Royal Concertgebouw orkestriga. Detsembris anti kontsert Mustpeade maja Valges saalis\, kus tuli ettekandele Schuberti 3. sümfoonia\, Bruchi viiulikontsert ja Reinecke flöödikontsert. Aprillis esinetakse Tõnu Kõrvitsa juubelikontsertide sarjas kontserdiga Estonia kontserdisaalis ning Jõhvi kontserdimajas\, kus ühendatakse jõud TMKK kammerkoori ja kammerkooriga Head Ööd\, Vend. Ettekandele tuuakse kaks märgilist teost – Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihik“ ning Jean Sibeliuse 7. sümfoonia. Alates 2017. aasta sügisest on orkestri peadirigent Jaan Ots. Aastatel 1987-2006 tegutses orkestri peadirigendina Toomas Kapten\, 2006. aasta septembrist kuni 2011. aasta kevadeni Risto Joost\, 2011–2015 Mikk Murdvee ja 2015–2017 Edmar Tuul. Musitseeritud on ka mitmete külalisdirigentide käe all (Volmer\, Alperten\, Färber\, König\, Ahvenainein jpt). Kontsertreisid on orkestri viinud Saksamaale\, Rootsi\, Soome\, Prantsusmaale\, Šotimaale ja Belgiasse.  \nOLIVER KUUSIK\n on oma põlvkonna üks väljapaistvamaid ooperisoliste Eestis\, kes alustas lauluõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Pille Lille juhendamisel ning on lõpetanud Guildhall School of Music and Drama magistrantuuri ja ooperistuudio Londonis (2006). Ta töötas aastatel 2008-2017 Rahvusooperis Estonia ja tegutseb käesoleval ajal vabakutselisena. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Faust (Gounod “Faust”)\, Nemorino (Donizetti „Armujook“\, Liverpool\, UK)\, Don Ramiro (Rossini „Tuhkatriinu“)\, Sesto (Händel “Julius Caesar”)\, Fenton (Verdi „Falstaff“) jpt. Ta on osalenud Fleishmani ooperi „Rothschildi viiul“ plaadistamisel koos Liverpooli Kuningliku Sümfooniaorkestriga ning laulnud Enjolras’i osa Schönberg/Boublil’ muusikalis „Hüljatud“. O. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina osalenud üle kahekümne viie erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis kui mitmel pool välismaal. Aastal 2010 pälvis O. Kuusik Eesti Teatriliidu „Kristallkingakese“ aastapreemia\, 2009 valiti ta „Jeune Ambassadeur Lyrique“ laureaadiks (Montreal\, Canada)\, 2008 omistati talle Britteni ooperi „Kruvipööre“ eest Eesti Teatriliidu aastapreemia ning teda on tunnustatud PLMF preemiaga “Noor muusik 2005”. Tema kohta on ilmunud kiitvaid arvustusi maailma nimekates väljaannetes nagu Opera Now\, Opera Magazine\, The Stage\, The London Times jpt. \nHIRVO SURVA\n on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (1983\, õp Silvia Mellik) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise erialal (1990\, prof. Ants Üleoja). Ta on RO Estonia peakoormeister\, RO Estonia poistekoori ja Revalia kammermeeskoori peadirigent. Alates 1991. aastast on ta tegutsenud aktiivselt noorte- ja üldlaulupidude dirigendina ja oli VIII ja IX noorte laulupeo kunstiline juht. H. Surva oli ka 2014. aastal toimunud XXVI Üldlaulupeo kunstiline juht. Oma debüüdi RO Estonias tegi ta 2003. aastal Britteni „Väikese korstnapühkija“ muusikalise juhi ja dirigendina. Lisaks on ta olnud Rakvere ja Endla teatri ühislavastuse „Vargamäe kuningriik“ (A. H. Tammsaare\, lav. U. Lennuk\, 2006) ja Viinistu Muusikaakadeemia ning MTÜ R.A.A.A.M. ühislavastuse „Eesti asi“ (2007\, M. Kivastik\, lav. I. Vihmar) muusikaline juht. H. Surva käe all on koorid osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja võitnud arvukalt auhindu. Revalia kammermeeskoor on võitnud I koha ja Grand Prix’ Cornwalli rahvusvahelisel meeskooride festivalil Inglismaal (2003)\, I koha ja Grand Prix’ Klaipedas XV S. Šimkuse-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil (2005)\, I koha Eesti Meestelaulu Seltsi kõigi Eesti meeskooride võistulaulmisel (2008)\, Eesti Kooriühingu aasta koori auhinna (2003) ning poistekoor Kalev on tema käe all toonud koju kuldmedali Nerpeldi rahvusvaheliselt koorifestivalilt Belgiast (2008) ja pälvis aasta koori 2005 nimetuse. H. Surva on olnud paljude konkursside žürii liikmeks nii Eestis kui ka välismaal. Alates 2001. aastast on ta Eesti Koorijuhtide Liidu esimees. Aastatel 2006 ja 2010 oli H. Surva külalisena resident-professoriks Oregoni Ülikoolis USA-s ning aastast 2008 töötab õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis ja dotsendina EMTA-s. H. Survat on tunnustatud mitmete auhindadega: rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn“ parima dirigendi auhind (2001\, 2003)\, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002)\, Eesti Noorte Kommertskoja auhind väljapaistvale Eesti noorele inimesele (TOYP) kultuuri vallas (2002)\, Eesti Kooriühingu aasta dirigendi auhind (2003)\, Rakvere linna aumärk (2004)\, Tallinna linna teenetemärk (2005)\, Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (2008)\, Gustav Ernesaksa nim. preemia (2012) ja Postimehe aasta inimese tiitel (2014). Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2015)\, Riho Pätsi Koolimuusika Fondi preemia (2018) \nRAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR\n on asutatud 1971. aastal professor Venno Laulu poolt Riikliku Akadeemilise Meeskoori poistekoorina. Koor on kandnud ka Eesti Poistekoori nime ja alates 1997. aastast kuulub RO Estonia koosseisu. 2001. aastal asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva.\n Koor töötab kooristuudiona\, millel on neli koosseisu: põhikoor\, noormeestekoor ja kaks õppekoori – Jukud ja Juhanid. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil ning häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist tenorite või bassidena ja liituvad ühtlasi ka noormeestekooriga.\n Koori tegevuse peamised eesmärgid on eesti poistelaulu traditsioonide edendamine ja tutvustamine\, lauljate vokaalsete ja muusikaliste oskuste arendamine ning nende vaimsete väärtushinnangute kujundamine.\n Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (Händel „Rinaldo“\, Puccini „Tosca“ ja „Boheem“\, Bizet „Carmen“\, Mascagni „Talupoja au“\, Leoncavallo „Pajatsid“\, Tšaikovski „Pähklipureja“\, Puur “Pilvede värvid” jt). Ka noormeestekoor on laulnud väiksemaid rolle (Rips „Imelaps“\, Wagner „Parsifal“\, Leigh „Mees La Manchast“ jt).\n Kooril on suuri teeneid eesti koorimuusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui ka välismaal ning vaimustatud vastuvõttu on pälvitud paljudes Euroopa riikides\, Iisraelis\, Kanadas\, USAs\, Austraalias\, Jaapanis jm. Osaletud on Tel Avivis toimunud MustonenFestil (2016)\, kus anti kümne päeva jooksul üheksa kontserti\, Kanada-USA kontsertreisil (2016)\, kus põhiesinemised toimusid Torontos ja selle ümbruses Eesti helilooja Roman Toi 100. sünnipäeva üritustel. Lisaks esineti edukalt Vancouveris\, Seattle´is\, Eugene´is\, Portlandis ja San Franciscos.\n2017. aastal jõudis lavalaudadele poistekoori oma muusikalavastus Andres Lemba „Kastanid tulest“ (libreto Jaanus Vaiksoo\, lavastaja Uku Uusberg).2017. aastal esines koor kavaga „Eesti poiste laulud“ Berliini Konzerthausis Balti riikide 100. aastapäeva tähistamiseks toimunud kümnepäevasel festivalil ning toimus kontsertreis Hiina\, kus kuu aja jooksul anti kokku seitseteist kontserti seitsmeteistkümnes linnas. Rahvusooper Estonia poistekoori on auhinnatud Eesti Kooriühingu tiitliga „Aasta koor 2015“. \nHELI JÜRGENSON (koormeister)\n on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Alates 1992. aastast on ta Otsa-koolis koorijuhtimise eriala õpetaja. Ta on Estonia Seltsi Segakoori dirigent alates selle loomisest 1993. aastal.\n Aastail 2001–2012 töötas ta Rahvusooper Estonia ooperikoori koormeistrina\, valmistades ette nii oopereid kui vokaalsümfoonilisi suurvorme. Tema käe all on saanud lavaküpseks Mussorgski „Boriss Godunov“\, Tšaikovski „Padaemand“\, Verdi „Aida“\, „Traviata“ ja  Reekviem\, Wagneri „Tannhäuser“\, Puccini „Tosca“\, Tüüri „Wallenberg“\, Britteni „Sõjareekviem“\, Rahmaninovi „Kellad“\, Elgari „Gerontiuse unenägu“\, Bizet’ „Pärlipüüdjad“.\n Alates 2012. aastast on Heli Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Ta on EFK-s töötanud nii a cappella kontsertprogrammide\, vokaalsümfoonilisi suurvormide kui ka ooperitega\, sh Pärdi „Litaania“\, „In Principio“\, „Te Deum“ ja „Aadama itk“\, Fauré  Reekviem\, Haydni „Aastaajad“ ja „Loomine“\, Poulenci „Gloria“ ning „Stabat Mater“\, Brahmsi „Saksa reekviem“\, Mozarti „Kroonimismissa“ ja Reekviem\, McMillani „Jeesuse seitse sõna ristil“\,  Glassi „Koyaanisqatsi“\, Wagneri „Lendav hollandlane“\, Verdi „Rigoletto“\, Mozarti „Don Giovanni“ jpm.\n Heli on armastatud Eesti laulupidudel segakooride liigijuhi ja dirigendina. Ta on olnud ka Soome-Eesti laulupeo kunstiline juht ja mitmel aastal vaimulike laulupidude kunstiline juht. 2013. aastal sai ta Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendiumi ning Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitli. 2017. aastal oli Heli XII noorte laulupeo  „Mina jään“ dirigent ja kunstiline juht. \nESTONIA SELTSI SEGAKOOR\nasutati Heli Jürgensoni ja Peeter Perensi poolt 1993. aastal\, mis oli ühtlasi koori tegevuse taastamine Estonia Seltsi juures. Koori eelkäijaks on 1912. aastal loodud Estonia Muusika Osakonna segakoor. Viimane osales ka Cyrillus Kreegi Eesti reekviemi esiettekandel 1929. aastal. Estonia Seltsi Segakoori on selle asutamisest alates juhatanud Heli Jürgenson. Dirigentideks on olnud ka Jüri-Ruut Kangur\, Jorma Sarv ja Ksenija Grabova ning koostööd on tehtud selliste Eesti tippdirigentidega nagu Tõnu Kaljuste\, Risto Joost\, Erki Pehk\, Hirvo Surva\, Jüri Alperten jt. Koor on pidanud kalliks Eesti klassikute K. A. Hermanni\, M. Härma\, A. Kunileidi\, R. Tobiase\, C. Kreegi\, M. Saare laulude kõrval Veljo Tormise\, Ester Mägi\, Kuldar Singi\, Mart Siimeri\, Margo Kõlari\, Pärt Uusbergi\, Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvitsa muusika esitamist. Olulisel kohal on olnud suurvormide ettekanded (J. S. Bach Matteuse passioon\, G. Verdi Reekviem\, J. Brahms Saksa reekviem\, W. A. Mozart Missa c-moll\, G. Fauré Reekviem\, C. Orff Carmina Burana\, F. Mendelssohn-Bartholdy Lobgesang\, F. Schubert Messe solenne\, A. Romberg Kellalaul\, H. Tobias-Duesberg Reekviem\, C. Kreek Eesti Reekviem).\n Estonia Seltsi Segakoor on 25 hooaja jooksul laulnud väga mitmepalgelist koorimuusikat vanamuusikast džäss-seadeteni\, miniatuuridest suurvormideni. Erilisel kohal koori südames on alati eesti muusika\, mis kõlab ka CD plaadil „Liugleb üks lind“. Estonia Seltsi Segakoor ei karda muusikalisi väljakutseid ja on avatud ilusale ning põnevale koorimuusikale olles õnnelik võimaluste üle laulda suurvorme nii orkestri kui ka erinevate instrumentaalkoosseisudega. \nCyrillus Kreek (1889–1962)\nReekviem c-moll (1927)\nTekst: eesti keeles\, Georg Schultz-Bertrami tõlge Wolfgang Amadeus Mozarti reekviemi tekstist\n1. Introitus\n2. Dies irae\n3. Recordare\n4. Oro supplex\n5. Domine Jesu\n6. Hostias\n7. Sanctus\n8. Agnus Dei\nCyrillus Kreek (1889–1962)\, sünninimega Karl Ustav\, kuulub Rudolf Tobiase\, Mart Saare\, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval eesti rahvuslike heliloojate kaanonisse. Kreegi pärandi hulka saab lugeda pea 1300 kogutud ja uuritud rahvaviisi (võttes esimesena kasutusele fonograafi!) ja pea tuhatkond neil samadel rahvaviisidel (muutmata kujul) põhinevat teost. Lisaks helilooja ja rahvaviisikogumisele\, õpetas ta enam kui 40 aasta jooksul nii üldhariduskoolides\, seminaridel kui ka konservatooriumites muusikateoreetilisi aineid Tallinnas (Konservatoorium)\, Tartus (Kõrgem Muusikakool)\, Rakveres\, Haapsalus.\nSündinud küll mandril\, omandas Kreek varases lapsepõlves isa vaimulikuameti tõttu Vormsi saarel elades esimesena rootsi keele ning seejärel vene keele. Venestamise tulemusena leidis aset ka nimemuutus\, kus algselt sai temast Kirill\, hiljem (ladinapäraselt) Cyrillus. 1908. aastal asus Kreek Peterburi konservatooriumisse trombooni erialale ning jätkas hiljem kompositsiooni ja teooria valdkonnas. Õpingute ajal Peterburis sõbrunes ta teise eestlase Peeter Südaga\, kellega kuni viimase surmani 1920. aastal parimaid suhteid hoidis. Just tänu Kreegile on säilinud palju muuseumiväärilist materjali Südast.\nPeaasjalikult kooriheliloojana\, võib Kreegi teoste hulgast leida paarkümmend originaalmaterjalil põhinevat koorilaulu\, ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele\, kümmekond süiti puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele ning samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Väljapaistvaimal kohal Kreegi loomingu hulgas on aga kolme aasta (1925–1927) vältel kirjutatud “Requiem” c-moll tenorile\, segakoorile\, orelile ja sümfooniaorkestrile. Kuigi harva oma loomingust kõneledes\, oli ta peale antud helitöö valmimist õpilastele öelnud\, et nüüd võib ta manalateed minna\, sest tema elutöö on tehtud. Kaheksaosalise teosena (“Introitus”\, “Dies irae”\, “Recordare”\, “Oro supplex”\, “Domine Jesu”\, “Hostias”\, “Sanctus”\, “Agnus dei” ehk surnutemissa struktuur vabamas käsitluses)\, on see esimene eestikeelne omataoliste žanris – sellest ka mõnel pool nimetus “Eesti reekviem”. Teose kirjasõna pärineb Mozarti reekviemi tõlkinud baltisaksa estofiilist literaadi Georg Julius von Schultz-Bertrami sulest\, kuid on tõenäoliselt loodud nii eesti kui ka ladina keelt silmas pidades\, sest ka viimase puhul töötaks teos samuti terviklikult. Helikeelelt rahvalaululähedane\, võib kuulda originaalkujul kasutatud rahvaviise ja kreegilikult vokaalist lähtuvat muusikalist mõtlemist. Vaatamata rahvuslikkusele\, võib Kreeki muuhulgas pidada ka neoklassikuks\, sest ka selles helitöös saab kuulda meisterlikult kasutanud polüfoonilisi arendusvõtteid ning rangeid ja lihtsaid vormistruktuure\, mida kammitseb vaoshoitud tundelaad. Eesti ajaloo tähtsamaid muusikateadlasi Karl Leichter on Kreegi suurimaks väärtuseks nimetanud tekstide elustamis- ja hingestamisvõimet\, mis kokkuvõttes saavad kõlama “haruldaselt tõsieluliselt”. \nMarta Mägimets\nTallinna Muusikakeskkool\, XI klass \nJean Sibelius (1865–1957)\nSümfoonia nr 7 C-duur\, op. 105 (1924)\nÜks olulisemaid soome heliloojaid\, Jean Sibelius (1865–1957)\, sündis Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivasse perre\, kuid läks soomekeelsesse kooli. Lapsena õppis Sibelius viiulit mängima. Kooli ajal tutvus helilooja soome rahvuseepose “Kalevalaga”\, millest sai oluline inspiratsiooniallikas hilisemas loomeelus (nt Lemminkäise süit\, loodud 1895). Aastal 1885 astus ta Helsingi Ülikooli\, et õppida juurat\, kuid otsustas selle pooleli jätta ja muusikale pühenduda. Sibelius õppis Martin Wegeliuse (1846–1906) käe all heliloomingut ja kirjutas mitmeid kammer- ja instrumentaalteoseid. Ta jätkas õpinguid Berliinis ja Viinis\, kus tutvus uue muusikaga ning tudeeris teiste hulgas ka Karl Goldmarki (1830–1915) juures kompositsiooni. Soome tagasi pöördudes töötas ta algul muusikaõpetajana. Sümfooniline poeem “Kullervo” (1893) tõi Sibeliusele esmase tähelepanu heliloojana ning pärast esimese sümfoonia (1899) tohutut edu hakkas Soome riik heliloojale püsivat pensioni maksma. Robert Kajanus (1856–1933)\, soome dirigent ja helilooja ning Sibeliuse hea sõber\, esitas tema teoseid Euroopas\, kus need kiirelt populaarsust kogusid. Sibelius ise reisis samuti\, et juhatada enda teoseid Inglismaal\, Saksamaal\, Eestis ja mujal\, kuid elu viimased 30 aastat veetis helilooja kodumaal suurest tähelepanust eemal olles.\nSibeliust peetakse rahvusromantismi etaloniks Soome muusikas ja tema teoseid armastatakse üle maailma tänini. Heliloojat tuntakse peamiselt tema sümfooniate järgi\, kuid ta on kirjutanud ka viiulikontserdi\, sümfoonilise poeemi\, süite ja palju muid teoseid. Tema helikeel on romantismile omaselt kaunite meloodialiinide ja uhkete kontrastidega ning põhjamaiselt kargete kõladega.\nSibeliuse viimane\, 7. sümfoonia C-duur\, op. 105 on loodud 1924. aastal\, aasta pärast 6. sümfooniat. Algselt pidi see olema kolmeosaline\, kuid teos kujunes üheks suureks tervikuks\, mida saab siiski jaotada neljaks eraldiseisvaks alaosaks. Helilooja kaalus teost nimetada “Fantasia sinfonia”-ks\, kuid jäi lõpuks ikkagi sümfoonia žanrinimetuse juurde. Seda sümfooniat peetakse Sibeliuse elutöö haripunktiks. Selle teemad on äärmiselt läbi põimunud\, kasutades nii sonaadi- kui ka rondovormi. Paljud muusikateadlased on püüdnud teost analüüsida ja läbi kukkunud sümfooniat klassikalistele vormidele allutada\, mis näitab Sibeliuse loomingus erinevate vormide ja muusikalise materjali meisterlikku lõimumist.\nI osa Adagio algab süngelt keelpillide madalast registrist tõusvate passaažidega\, mis jõuavad välja helgemasse osasse\, kus puupuhkpillid esitlevad sümfoonia temaatilist materjali. Hiljem alustavad madalamad keelpillid sünge teemaga\, mis muutub aina kirglikumaks ning jõuab välja võimsalt epifaanilise teema deklaratsioonini\, kus keelpillid hõljuvad kirglikult ning tromboonid hüüavad säravalt sümfoonia peateemat. Osa lõppeb rõõmsameelselt ning valmistab ette teise osa teema. II osa skertso Un pochettino meno adagio-Vivacissimo-Adagio algab sujuvalt esimese osa teemast. Osa esimene pool on mänglev\, kuid tempo järk-järgulise kiirenemisega muutub muusika süngemaks ja tormilisemaks. See kulmineerub esimese osa trombooni teemaga pessimistlikumas võtmes. III osa Allegro molto moderato on jällegi rõõmsam ja kergemate meeleoludega\, kus keskmises osas on taas tunda pinget. Teose finaal Vivace-Presto-Adagio algab kiire lõiguga keelpillidelt\, mis tipnevad võiduka trombooniteemaga. Sealt jätkavad keelpillid ekstaatiliste passaažidega kuni kaikuva lõppjärelduseni.\nLisa Gabriela Metsala\,\nTallinna Muusikakeskkool\, XII klass \n\n. \nOSTA PILET: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinna-talvefestival/ro-estonia-poistekoor-estonia-seltsi-segakoor-oliver-kuusik-tallinna-muusikakeskkooli-sumfoo
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/tallinna-talvefestivali-loppkontsert/
LOCATION:Tallinna Kaarli kirik
CATEGORIES:Festivalid,Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2018/10/TMKK-SO.jpg
ORGANIZER;CN="Music Trust PLMF":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
END:VCALENDAR