BEGIN:VCALENDAR
VERSION:2.0
PRODID:-//Muusikute fond PLMF - ECPv6.15.17.1//NONSGML v1.0//EN
CALSCALE:GREGORIAN
METHOD:PUBLISH
X-ORIGINAL-URL:https://www.plmf.ee
X-WR-CALDESC:Events for Muusikute fond PLMF
REFRESH-INTERVAL;VALUE=DURATION:PT1H
X-Robots-Tag:noindex
X-PUBLISHED-TTL:PT1H
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Helsinki
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20200329T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20201025T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20210328T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20211031T010000
END:STANDARD
BEGIN:DAYLIGHT
TZOFFSETFROM:+0200
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:EEST
DTSTART:20220327T010000
END:DAYLIGHT
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0200
TZNAME:EET
DTSTART:20221030T010000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VTIMEZONE
TZID:Europe/Moscow
BEGIN:STANDARD
TZOFFSETFROM:+0300
TZOFFSETTO:+0300
TZNAME:MSK
DTSTART:20180101T000000
END:STANDARD
END:VTIMEZONE
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20210217T180000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20210217T190000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20210117T150832Z
LAST-MODIFIED:20210211T135005Z
UID:40543-1613584800-1613588400@www.plmf.ee
SUMMARY:XIV Tallinna Talvefestival / Virgo Veldi (saksofon)\, Toomas Vavilov (klarnet)\, Ralf Taal (klaver)
DESCRIPTION:
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/xiv-tallinna-talvefestival-virgo-veldi-saksofon-toomas-vavilov-klarnet-marko-martin-klaver/
LOCATION:Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja
CATEGORIES:Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2021/01/TTF2021_tunnuspilt_800x600.jpg
ORGANIZER;CN="Pille Lille Muusikute Fond":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20210216T150000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20210216T160000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20210114T233104Z
LAST-MODIFIED:20210114T233104Z
UID:40526-1613487600-1613491200@www.plmf.ee
SUMMARY:XIV Tallinna Talvefestival / Andreas Lend (tšello)\, Jelena Ossipova (kitarr)\, Svetlana Kekiševa (orel)
DESCRIPTION:
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/xiv-tallinna-talvefestival-andreas-lend-tsello-jelena-ossipova-kitarr-svetlana-kekiseva-orel/
LOCATION:Rootsi-Mihkli kirik\, Rüütli 9\, Tallinn\, Eesti
CATEGORIES:Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2021/01/TTF2021_tunnuspilt_800x600.jpg
ORGANIZER;CN="Pille Lille Muusikute Fond":MAILTO:plmf@plmf.ee
GEO:59.4349799;24.7422417
X-APPLE-STRUCTURED-LOCATION;VALUE=URI;X-ADDRESS=Rootsi-Mihkli kirik Rüütli 9 Tallinn Eesti;X-APPLE-RADIUS=500;X-TITLE=Rüütli 9:geo:24.7422417,59.4349799
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Helsinki:20210214T150000
DTEND;TZID=Europe/Helsinki:20210214T160000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20210114T230717Z
LAST-MODIFIED:20210208T175602Z
UID:40490-1613314800-1613318400@www.plmf.ee
SUMMARY:XIV Tallinna Talvefestival / Maria Veretenina (sopran)\, Ivo Posti (kontratenor)\, Piia Paemurru (klaver)
DESCRIPTION:
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/xiv-tallinna-talvefestival-maria-veretenina-sopran-ivo-posti-kontratenor-piia-paemurru-klaver/
LOCATION:Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja
CATEGORIES:Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2021/01/TTF2021_tunnuspilt_800x600.jpg
ORGANIZER;CN="Pille Lille Muusikute Fond":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Moscow:20190223T160000
DTEND;TZID=Europe/Moscow:20190223T170000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20181022T114450Z
LAST-MODIFIED:20190214T104817Z
UID:31540-1550937600-1550941200@www.plmf.ee
SUMMARY:TALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER\, RO Estonia poistekoor\, Estonia Seltsi segakoor\, solist Oliver Kuusik\, dirigent Jaan Ots
DESCRIPTION:XII Tallinna Talvefestival 19.- 23. veebruar 2019 \nSAJAGA EDASI\, EESTI\nKaarli kirik\nTALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER\n RO Estonia poistekoor\, (dir. Hirvo Surva)\nEstonia Seltsi segakoor\, (dir. Heli Jürgenson)\nsolist Oliver Kuusik (tenor)\ndirigent Jaan Ots\nKavas: Kreegi Reekviem ja Sibelius 7. sümfoonia \n  \nKAVA / PROGRAM \n\nCyrillus Kreek (1889–1962)Reekviem c-moll (1927) / Requiem C minor\nIntroitus\, Dies irae\, fragment Recordare\, Oro supplex\, Domine Jesu\, Hostias\, Sanctus\, Agnus Dei \n\nJean Sibelius (1865-1957) Sümfoonia nr 7 C-duur op 105 /\nSymphony No. 7 in C major  Op. 105 \n  \nJAAN OTS\non Tallinnas sündinud pianist ja dirigent. Ta on juhatanud Helsingi Filharmoonikuid\, Lahti Sinfoniat\, Pärnu Linnaorkestrit\, Narva Linna Sümfooniaorkestrit ning Saksa Hamburger Cameratat. 2015/16 hooajal tegutses ta Soome Raadio Sümfooniaorkestri abidirigendina ning astus üles Helsingi Filharmoonikute ees\, juhatades noorte heliloojate workshopi. Samuti oli ta dirigendipuldis M. Raveli ooperi „L’enfant et les Sortileges“ ettekannetel Helsingi Musiikkitalos. 2017. aasta detsembris debüteeris ta Soome Rahvusooperis Tšaikovski balleti „Pähklipureja“ ettekannetega. Ta on tegutsenud Hannu Lintu assistendina Savonlinna Ooperifestivalil\, Soome Raadio Sümfooniaorkestri ning Nordea Jean Sibeliuse Orkestri juures. Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri dirigendina on ta ametis alates 2017. aasta septembrist. J. Ots on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli klaveri ja trompeti erialal ning omandanud bakalaureusekraadi klaveri erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Ta on olnud edukas mõlemal erialal\, võites preemiaid enam kui paarikümnel konkursil Eestis ja väljaspool. Ta on lõpetanud Sibeliuse Akadeemia magistrantuuri dirigeerimise erialal\, juhendajateks Leif Segerstam ja Atso Almila. J. Ots on end vahetusüliõpilasena täiendanud Pariisi Konservatooriumis (CNSM) ning osalenud Jukka-Pekka Saraste\, Susanna Mälkki\, Mikko Francki\, Neeme Järvi\, Paavo Järvi\, David Zinmani ning Thomas Sanderlingi meistriklassides. Ta esineb regulaarselt klaveritrio TEOS ning Frielinghaus Ensemble koosseisus\, kellega on antud kontserte Soomes\, Saksamaal ja Šveitsis. \nTALLINNA MUUSIKAKESKKOOLI SÜMFOONIAORKESTER\ntegutseb juba rohkem kui kolm aastakümmet. Orkestris mängivad enamuses IX-XII klassi õpilased ja ühel õppeaastal toob orkester publiku ette keskmiselt kolm kava. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii klassitsismi- kui romantismiajastu muusika kui ka 20. ja 21. sajandi heliloojate looming\, sh eesti heliloojate teosed ja uudisteoste esmaettekanded. TMKK sümfooniaorkester on teinud koostööd paljude kooridega\, nagu Eesti Rahvusmeeskoor\, Eesti Filharmoonia Kammerkoor\, Voces Musicales\, TMKK noortekoor ja kammerkoor. Käesolev hooaeg algas orkestrile esinemisega Aasta Õpetaja galal Estonia kontserdisaalis. Novembri alguses avanes noortele muusikutele fantastiline võimalus osaleda projektis „Side by Side“ ja musitseerida kõrvuti maailmakuulsa Royal Concertgebouw orkestriga. Detsembris anti kontsert Mustpeade maja Valges saalis\, kus tuli ettekandele Schuberti 3. sümfoonia\, Bruchi viiulikontsert ja Reinecke flöödikontsert. Aprillis esinetakse Tõnu Kõrvitsa juubelikontsertide sarjas kontserdiga Estonia kontserdisaalis ning Jõhvi kontserdimajas\, kus ühendatakse jõud TMKK kammerkoori ja kammerkooriga Head Ööd\, Vend. Ettekandele tuuakse kaks märgilist teost – Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihik“ ning Jean Sibeliuse 7. sümfoonia. Alates 2017. aasta sügisest on orkestri peadirigent Jaan Ots. Aastatel 1987-2006 tegutses orkestri peadirigendina Toomas Kapten\, 2006. aasta septembrist kuni 2011. aasta kevadeni Risto Joost\, 2011–2015 Mikk Murdvee ja 2015–2017 Edmar Tuul. Musitseeritud on ka mitmete külalisdirigentide käe all (Volmer\, Alperten\, Färber\, König\, Ahvenainein jpt). Kontsertreisid on orkestri viinud Saksamaale\, Rootsi\, Soome\, Prantsusmaale\, Šotimaale ja Belgiasse.  \nOLIVER KUUSIK\n on oma põlvkonna üks väljapaistvamaid ooperisoliste Eestis\, kes alustas lauluõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Pille Lille juhendamisel ning on lõpetanud Guildhall School of Music and Drama magistrantuuri ja ooperistuudio Londonis (2006). Ta töötas aastatel 2008-2017 Rahvusooperis Estonia ja tegutseb käesoleval ajal vabakutselisena. Tähtsamatest rollidest kuuluvad tema repertuaari: Faust (Gounod “Faust”)\, Nemorino (Donizetti „Armujook“\, Liverpool\, UK)\, Don Ramiro (Rossini „Tuhkatriinu“)\, Sesto (Händel “Julius Caesar”)\, Fenton (Verdi „Falstaff“) jpt. Ta on osalenud Fleishmani ooperi „Rothschildi viiul“ plaadistamisel koos Liverpooli Kuningliku Sümfooniaorkestriga ning laulnud Enjolras’i osa Schönberg/Boublil’ muusikalis „Hüljatud“. O. Kuusik on hinnatud kammer- ja oratooriumisolistina osalenud üle kahekümne viie erineva suurvormi ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis kui mitmel pool välismaal. Aastal 2010 pälvis O. Kuusik Eesti Teatriliidu „Kristallkingakese“ aastapreemia\, 2009 valiti ta „Jeune Ambassadeur Lyrique“ laureaadiks (Montreal\, Canada)\, 2008 omistati talle Britteni ooperi „Kruvipööre“ eest Eesti Teatriliidu aastapreemia ning teda on tunnustatud PLMF preemiaga “Noor muusik 2005”. Tema kohta on ilmunud kiitvaid arvustusi maailma nimekates väljaannetes nagu Opera Now\, Opera Magazine\, The Stage\, The London Times jpt. \nHIRVO SURVA\n on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli (1983\, õp Silvia Mellik) ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koorijuhtimise erialal (1990\, prof. Ants Üleoja). Ta on RO Estonia peakoormeister\, RO Estonia poistekoori ja Revalia kammermeeskoori peadirigent. Alates 1991. aastast on ta tegutsenud aktiivselt noorte- ja üldlaulupidude dirigendina ja oli VIII ja IX noorte laulupeo kunstiline juht. H. Surva oli ka 2014. aastal toimunud XXVI Üldlaulupeo kunstiline juht. Oma debüüdi RO Estonias tegi ta 2003. aastal Britteni „Väikese korstnapühkija“ muusikalise juhi ja dirigendina. Lisaks on ta olnud Rakvere ja Endla teatri ühislavastuse „Vargamäe kuningriik“ (A. H. Tammsaare\, lav. U. Lennuk\, 2006) ja Viinistu Muusikaakadeemia ning MTÜ R.A.A.A.M. ühislavastuse „Eesti asi“ (2007\, M. Kivastik\, lav. I. Vihmar) muusikaline juht. H. Surva käe all on koorid osalenud edukalt mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel ja võitnud arvukalt auhindu. Revalia kammermeeskoor on võitnud I koha ja Grand Prix’ Cornwalli rahvusvahelisel meeskooride festivalil Inglismaal (2003)\, I koha ja Grand Prix’ Klaipedas XV S. Šimkuse-nimelisel rahvusvahelisel koorikonkursil (2005)\, I koha Eesti Meestelaulu Seltsi kõigi Eesti meeskooride võistulaulmisel (2008)\, Eesti Kooriühingu aasta koori auhinna (2003) ning poistekoor Kalev on tema käe all toonud koju kuldmedali Nerpeldi rahvusvaheliselt koorifestivalilt Belgiast (2008) ja pälvis aasta koori 2005 nimetuse. H. Surva on olnud paljude konkursside žürii liikmeks nii Eestis kui ka välismaal. Alates 2001. aastast on ta Eesti Koorijuhtide Liidu esimees. Aastatel 2006 ja 2010 oli H. Surva külalisena resident-professoriks Oregoni Ülikoolis USA-s ning aastast 2008 töötab õpetajana Tallinna Muusikakeskkoolis ja dotsendina EMTA-s. H. Survat on tunnustatud mitmete auhindadega: rahvusvahelise koorifestivali „Tallinn“ parima dirigendi auhind (2001\, 2003)\, Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002)\, Eesti Noorte Kommertskoja auhind väljapaistvale Eesti noorele inimesele (TOYP) kultuuri vallas (2002)\, Eesti Kooriühingu aasta dirigendi auhind (2003)\, Rakvere linna aumärk (2004)\, Tallinna linna teenetemärk (2005)\, Kultuurkapitali rahvakultuuri aastapreemia (2008)\, Gustav Ernesaksa nim. preemia (2012) ja Postimehe aasta inimese tiitel (2014). Eesti Vabariigi Valgetähe III klassi teenetemärk (2015)\, Riho Pätsi Koolimuusika Fondi preemia (2018) \nRAHVUSOOPER ESTONIA POISTEKOOR\n on asutatud 1971. aastal professor Venno Laulu poolt Riikliku Akadeemilise Meeskoori poistekoorina. Koor on kandnud ka Eesti Poistekoori nime ja alates 1997. aastast kuulub RO Estonia koosseisu. 2001. aastal asus kunstilise juhi ja peadirigendina ametisse Hirvo Surva.\n Koor töötab kooristuudiona\, millel on neli koosseisu: põhikoor\, noormeestekoor ja kaks õppekoori – Jukud ja Juhanid. Põhikoor töötab klassikalise segakoori printsiibil ning häälemurde läbinud poisid jätkavad laulmist tenorite või bassidena ja liituvad ühtlasi ka noormeestekooriga.\n Koori tegevuse peamised eesmärgid on eesti poistelaulu traditsioonide edendamine ja tutvustamine\, lauljate vokaalsete ja muusikaliste oskuste arendamine ning nende vaimsete väärtushinnangute kujundamine.\n Erakordseks kogemuseks võimekatele laulupoistele on osalemine rahvusooperi lavastustes (Händel „Rinaldo“\, Puccini „Tosca“ ja „Boheem“\, Bizet „Carmen“\, Mascagni „Talupoja au“\, Leoncavallo „Pajatsid“\, Tšaikovski „Pähklipureja“\, Puur “Pilvede värvid” jt). Ka noormeestekoor on laulnud väiksemaid rolle (Rips „Imelaps“\, Wagner „Parsifal“\, Leigh „Mees La Manchast“ jt).\n Kooril on suuri teeneid eesti koorimuusika tutvustajana ja klassikalise muusika esitajana nii kodu- kui ka välismaal ning vaimustatud vastuvõttu on pälvitud paljudes Euroopa riikides\, Iisraelis\, Kanadas\, USAs\, Austraalias\, Jaapanis jm. Osaletud on Tel Avivis toimunud MustonenFestil (2016)\, kus anti kümne päeva jooksul üheksa kontserti\, Kanada-USA kontsertreisil (2016)\, kus põhiesinemised toimusid Torontos ja selle ümbruses Eesti helilooja Roman Toi 100. sünnipäeva üritustel. Lisaks esineti edukalt Vancouveris\, Seattle´is\, Eugene´is\, Portlandis ja San Franciscos.\n2017. aastal jõudis lavalaudadele poistekoori oma muusikalavastus Andres Lemba „Kastanid tulest“ (libreto Jaanus Vaiksoo\, lavastaja Uku Uusberg).2017. aastal esines koor kavaga „Eesti poiste laulud“ Berliini Konzerthausis Balti riikide 100. aastapäeva tähistamiseks toimunud kümnepäevasel festivalil ning toimus kontsertreis Hiina\, kus kuu aja jooksul anti kokku seitseteist kontserti seitsmeteistkümnes linnas. Rahvusooper Estonia poistekoori on auhinnatud Eesti Kooriühingu tiitliga „Aasta koor 2015“. \nHELI JÜRGENSON (koormeister)\n on õppinud koorijuhtimist Georg Otsa nim Tallinna Muusikakoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Alates 1992. aastast on ta Otsa-koolis koorijuhtimise eriala õpetaja. Ta on Estonia Seltsi Segakoori dirigent alates selle loomisest 1993. aastal.\n Aastail 2001–2012 töötas ta Rahvusooper Estonia ooperikoori koormeistrina\, valmistades ette nii oopereid kui vokaalsümfoonilisi suurvorme. Tema käe all on saanud lavaküpseks Mussorgski „Boriss Godunov“\, Tšaikovski „Padaemand“\, Verdi „Aida“\, „Traviata“ ja  Reekviem\, Wagneri „Tannhäuser“\, Puccini „Tosca“\, Tüüri „Wallenberg“\, Britteni „Sõjareekviem“\, Rahmaninovi „Kellad“\, Elgari „Gerontiuse unenägu“\, Bizet’ „Pärlipüüdjad“.\n Alates 2012. aastast on Heli Eesti Filharmoonia Kammerkoori koormeister. Ta on EFK-s töötanud nii a cappella kontsertprogrammide\, vokaalsümfoonilisi suurvormide kui ka ooperitega\, sh Pärdi „Litaania“\, „In Principio“\, „Te Deum“ ja „Aadama itk“\, Fauré  Reekviem\, Haydni „Aastaajad“ ja „Loomine“\, Poulenci „Gloria“ ning „Stabat Mater“\, Brahmsi „Saksa reekviem“\, Mozarti „Kroonimismissa“ ja Reekviem\, McMillani „Jeesuse seitse sõna ristil“\,  Glassi „Koyaanisqatsi“\, Wagneri „Lendav hollandlane“\, Verdi „Rigoletto“\, Mozarti „Don Giovanni“ jpm.\n Heli on armastatud Eesti laulupidudel segakooride liigijuhi ja dirigendina. Ta on olnud ka Soome-Eesti laulupeo kunstiline juht ja mitmel aastal vaimulike laulupidude kunstiline juht. 2013. aastal sai ta Gustav Ernesaksa fondi koorimuusika peastipendiumi ning Eesti Kooriühingu aasta koorijuhi tiitli. 2017. aastal oli Heli XII noorte laulupeo  „Mina jään“ dirigent ja kunstiline juht. \nESTONIA SELTSI SEGAKOOR\nasutati Heli Jürgensoni ja Peeter Perensi poolt 1993. aastal\, mis oli ühtlasi koori tegevuse taastamine Estonia Seltsi juures. Koori eelkäijaks on 1912. aastal loodud Estonia Muusika Osakonna segakoor. Viimane osales ka Cyrillus Kreegi Eesti reekviemi esiettekandel 1929. aastal. Estonia Seltsi Segakoori on selle asutamisest alates juhatanud Heli Jürgenson. Dirigentideks on olnud ka Jüri-Ruut Kangur\, Jorma Sarv ja Ksenija Grabova ning koostööd on tehtud selliste Eesti tippdirigentidega nagu Tõnu Kaljuste\, Risto Joost\, Erki Pehk\, Hirvo Surva\, Jüri Alperten jt. Koor on pidanud kalliks Eesti klassikute K. A. Hermanni\, M. Härma\, A. Kunileidi\, R. Tobiase\, C. Kreegi\, M. Saare laulude kõrval Veljo Tormise\, Ester Mägi\, Kuldar Singi\, Mart Siimeri\, Margo Kõlari\, Pärt Uusbergi\, Arvo Pärdi ja Tõnu Kõrvitsa muusika esitamist. Olulisel kohal on olnud suurvormide ettekanded (J. S. Bach Matteuse passioon\, G. Verdi Reekviem\, J. Brahms Saksa reekviem\, W. A. Mozart Missa c-moll\, G. Fauré Reekviem\, C. Orff Carmina Burana\, F. Mendelssohn-Bartholdy Lobgesang\, F. Schubert Messe solenne\, A. Romberg Kellalaul\, H. Tobias-Duesberg Reekviem\, C. Kreek Eesti Reekviem).\n Estonia Seltsi Segakoor on 25 hooaja jooksul laulnud väga mitmepalgelist koorimuusikat vanamuusikast džäss-seadeteni\, miniatuuridest suurvormideni. Erilisel kohal koori südames on alati eesti muusika\, mis kõlab ka CD plaadil „Liugleb üks lind“. Estonia Seltsi Segakoor ei karda muusikalisi väljakutseid ja on avatud ilusale ning põnevale koorimuusikale olles õnnelik võimaluste üle laulda suurvorme nii orkestri kui ka erinevate instrumentaalkoosseisudega. \nCyrillus Kreek (1889–1962)\nReekviem c-moll (1927)\nTekst: eesti keeles\, Georg Schultz-Bertrami tõlge Wolfgang Amadeus Mozarti reekviemi tekstist\n1. Introitus\n2. Dies irae\n3. Recordare\n4. Oro supplex\n5. Domine Jesu\n6. Hostias\n7. Sanctus\n8. Agnus Dei\nCyrillus Kreek (1889–1962)\, sünninimega Karl Ustav\, kuulub Rudolf Tobiase\, Mart Saare\, Artur Kapi ja Heino Elleri kõrval eesti rahvuslike heliloojate kaanonisse. Kreegi pärandi hulka saab lugeda pea 1300 kogutud ja uuritud rahvaviisi (võttes esimesena kasutusele fonograafi!) ja pea tuhatkond neil samadel rahvaviisidel (muutmata kujul) põhinevat teost. Lisaks helilooja ja rahvaviisikogumisele\, õpetas ta enam kui 40 aasta jooksul nii üldhariduskoolides\, seminaridel kui ka konservatooriumites muusikateoreetilisi aineid Tallinnas (Konservatoorium)\, Tartus (Kõrgem Muusikakool)\, Rakveres\, Haapsalus.\nSündinud küll mandril\, omandas Kreek varases lapsepõlves isa vaimulikuameti tõttu Vormsi saarel elades esimesena rootsi keele ning seejärel vene keele. Venestamise tulemusena leidis aset ka nimemuutus\, kus algselt sai temast Kirill\, hiljem (ladinapäraselt) Cyrillus. 1908. aastal asus Kreek Peterburi konservatooriumisse trombooni erialale ning jätkas hiljem kompositsiooni ja teooria valdkonnas. Õpingute ajal Peterburis sõbrunes ta teise eestlase Peeter Südaga\, kellega kuni viimase surmani 1920. aastal parimaid suhteid hoidis. Just tänu Kreegile on säilinud palju muuseumiväärilist materjali Südast.\nPeaasjalikult kooriheliloojana\, võib Kreegi teoste hulgast leida paarkümmend originaalmaterjalil põhinevat koorilaulu\, ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele\, kümmekond süiti puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele ning samuti seadeid sümfooniaorkestrile. Väljapaistvaimal kohal Kreegi loomingu hulgas on aga kolme aasta (1925–1927) vältel kirjutatud “Requiem” c-moll tenorile\, segakoorile\, orelile ja sümfooniaorkestrile. Kuigi harva oma loomingust kõneledes\, oli ta peale antud helitöö valmimist õpilastele öelnud\, et nüüd võib ta manalateed minna\, sest tema elutöö on tehtud. Kaheksaosalise teosena (“Introitus”\, “Dies irae”\, “Recordare”\, “Oro supplex”\, “Domine Jesu”\, “Hostias”\, “Sanctus”\, “Agnus dei” ehk surnutemissa struktuur vabamas käsitluses)\, on see esimene eestikeelne omataoliste žanris – sellest ka mõnel pool nimetus “Eesti reekviem”. Teose kirjasõna pärineb Mozarti reekviemi tõlkinud baltisaksa estofiilist literaadi Georg Julius von Schultz-Bertrami sulest\, kuid on tõenäoliselt loodud nii eesti kui ka ladina keelt silmas pidades\, sest ka viimase puhul töötaks teos samuti terviklikult. Helikeelelt rahvalaululähedane\, võib kuulda originaalkujul kasutatud rahvaviise ja kreegilikult vokaalist lähtuvat muusikalist mõtlemist. Vaatamata rahvuslikkusele\, võib Kreeki muuhulgas pidada ka neoklassikuks\, sest ka selles helitöös saab kuulda meisterlikult kasutanud polüfoonilisi arendusvõtteid ning rangeid ja lihtsaid vormistruktuure\, mida kammitseb vaoshoitud tundelaad. Eesti ajaloo tähtsamaid muusikateadlasi Karl Leichter on Kreegi suurimaks väärtuseks nimetanud tekstide elustamis- ja hingestamisvõimet\, mis kokkuvõttes saavad kõlama “haruldaselt tõsieluliselt”. \nMarta Mägimets\nTallinna Muusikakeskkool\, XI klass \nJean Sibelius (1865–1957)\nSümfoonia nr 7 C-duur\, op. 105 (1924)\nÜks olulisemaid soome heliloojaid\, Jean Sibelius (1865–1957)\, sündis Hämeenlinnas rootsi keelt rääkivasse perre\, kuid läks soomekeelsesse kooli. Lapsena õppis Sibelius viiulit mängima. Kooli ajal tutvus helilooja soome rahvuseepose “Kalevalaga”\, millest sai oluline inspiratsiooniallikas hilisemas loomeelus (nt Lemminkäise süit\, loodud 1895). Aastal 1885 astus ta Helsingi Ülikooli\, et õppida juurat\, kuid otsustas selle pooleli jätta ja muusikale pühenduda. Sibelius õppis Martin Wegeliuse (1846–1906) käe all heliloomingut ja kirjutas mitmeid kammer- ja instrumentaalteoseid. Ta jätkas õpinguid Berliinis ja Viinis\, kus tutvus uue muusikaga ning tudeeris teiste hulgas ka Karl Goldmarki (1830–1915) juures kompositsiooni. Soome tagasi pöördudes töötas ta algul muusikaõpetajana. Sümfooniline poeem “Kullervo” (1893) tõi Sibeliusele esmase tähelepanu heliloojana ning pärast esimese sümfoonia (1899) tohutut edu hakkas Soome riik heliloojale püsivat pensioni maksma. Robert Kajanus (1856–1933)\, soome dirigent ja helilooja ning Sibeliuse hea sõber\, esitas tema teoseid Euroopas\, kus need kiirelt populaarsust kogusid. Sibelius ise reisis samuti\, et juhatada enda teoseid Inglismaal\, Saksamaal\, Eestis ja mujal\, kuid elu viimased 30 aastat veetis helilooja kodumaal suurest tähelepanust eemal olles.\nSibeliust peetakse rahvusromantismi etaloniks Soome muusikas ja tema teoseid armastatakse üle maailma tänini. Heliloojat tuntakse peamiselt tema sümfooniate järgi\, kuid ta on kirjutanud ka viiulikontserdi\, sümfoonilise poeemi\, süite ja palju muid teoseid. Tema helikeel on romantismile omaselt kaunite meloodialiinide ja uhkete kontrastidega ning põhjamaiselt kargete kõladega.\nSibeliuse viimane\, 7. sümfoonia C-duur\, op. 105 on loodud 1924. aastal\, aasta pärast 6. sümfooniat. Algselt pidi see olema kolmeosaline\, kuid teos kujunes üheks suureks tervikuks\, mida saab siiski jaotada neljaks eraldiseisvaks alaosaks. Helilooja kaalus teost nimetada “Fantasia sinfonia”-ks\, kuid jäi lõpuks ikkagi sümfoonia žanrinimetuse juurde. Seda sümfooniat peetakse Sibeliuse elutöö haripunktiks. Selle teemad on äärmiselt läbi põimunud\, kasutades nii sonaadi- kui ka rondovormi. Paljud muusikateadlased on püüdnud teost analüüsida ja läbi kukkunud sümfooniat klassikalistele vormidele allutada\, mis näitab Sibeliuse loomingus erinevate vormide ja muusikalise materjali meisterlikku lõimumist.\nI osa Adagio algab süngelt keelpillide madalast registrist tõusvate passaažidega\, mis jõuavad välja helgemasse osasse\, kus puupuhkpillid esitlevad sümfoonia temaatilist materjali. Hiljem alustavad madalamad keelpillid sünge teemaga\, mis muutub aina kirglikumaks ning jõuab välja võimsalt epifaanilise teema deklaratsioonini\, kus keelpillid hõljuvad kirglikult ning tromboonid hüüavad säravalt sümfoonia peateemat. Osa lõppeb rõõmsameelselt ning valmistab ette teise osa teema. II osa skertso Un pochettino meno adagio-Vivacissimo-Adagio algab sujuvalt esimese osa teemast. Osa esimene pool on mänglev\, kuid tempo järk-järgulise kiirenemisega muutub muusika süngemaks ja tormilisemaks. See kulmineerub esimese osa trombooni teemaga pessimistlikumas võtmes. III osa Allegro molto moderato on jällegi rõõmsam ja kergemate meeleoludega\, kus keskmises osas on taas tunda pinget. Teose finaal Vivace-Presto-Adagio algab kiire lõiguga keelpillidelt\, mis tipnevad võiduka trombooniteemaga. Sealt jätkavad keelpillid ekstaatiliste passaažidega kuni kaikuva lõppjärelduseni.\nLisa Gabriela Metsala\,\nTallinna Muusikakeskkool\, XII klass \n\n. \nOSTA PILET: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinna-talvefestival/ro-estonia-poistekoor-estonia-seltsi-segakoor-oliver-kuusik-tallinna-muusikakeskkooli-sumfoo
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/tallinna-talvefestivali-loppkontsert/
LOCATION:Tallinna Kaarli kirik
CATEGORIES:Festivalid,Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2018/10/TMKK-SO.jpg
ORGANIZER;CN="Music Trust PLMF":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Moscow:20190222T190000
DTEND;TZID=Europe/Moscow:20190222T200000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20181206T104807Z
LAST-MODIFIED:20190124T142533Z
UID:31727-1550862000-1550865600@www.plmf.ee
SUMMARY:Irina Zahharenkova (klaver)
DESCRIPTION:XII TALLINNA TALVEFESTIVAL 19.-23. veebruar 2019 \nIrina Zahharenkova (klaver)\n Kavas Tšaikovski Aastaajad\nProkofjevi  Tuhkatriinu süit op. 87  \nPilet 12€/7€    \nOSTA PILET:  https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinna-talvefestival/irina-zahharenkova-xii-tallinna-talvefestival-winter-festival-273408/ \n\nKAVA / PROGRAM \nPjotr Tšaikovski (1840-1893)\nAastaajad / The Seasons Op 37b (1876)\n\nJaanuar. Kamina ääres / January: By the Hearth\nVeebruar. Karneval / February: The Carnival\nMärts. Lõokese laul / March: Song of the Lark\nAprill. Lumikelluke / April: Snowdrop\nMai. Valged ööd / May: White Nights\nJuuni. Barkarool / June: Barcarolle\nJuuli. Niitja laul / July: Reaper’s Song\nAugust. Viljalõikus / August: The Harvest\nSeptember. Jaht / September: The Hunt\nOktoober. Sügislaul / October: Autumn Song\nNovember. Troika / November: On the Troika\nDetsember. Jõulud / December: Christmas \nSergei Prokofjev (1891-1953)\n Tuhkatriinu süit / Cinderella suite Op. 87\n Neli Haldjat\n Kevad\n Suvi\n Sügis\n Talv \n  \nIRINA ZAHHARENKOVA\non oma generatsiooni üks väljapaistvamaid ja omanäolisemaid pianiste. Ta alustas klaverimänguga nelja-aastaselt koos emaga ja jätkas Tallinna Georg Otsa nim. Muusikakoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA)\, kus lõpetas magistriõpingud 2003. aastal (prof. L. Semper). Irina õpingud jätkusid EMTA doktorantuuris aastatel 2003-2011 ja Helsingi Sibeliuse Akadeemias kaitses ta magistrikraadi 2010. aastal (prof. Hui-Ying Liu Tawaststjerna). Irina on osalenud paljude väljapaistvate muusikute meistrikursustel ning esinenud rahvusvahelistel festivalidel Itaalias\, Saksamaal\, Soomes\, Norras ja Eestis. Samuti on teda kutsutud solistina mitmete orkestrite ette. Irina annab pidevalt kammerkontserte esinedes nii klaveri kui klavessiini sooloteostega. Ilmunud on kaks kompaktplaati: 2010 ja 2012 Classical Recordsi ning 2009 DVD Estonian Records Productioni väljaandes. Irina repertuaar on väga lai hõlmates teoseid barokist kaasaegse muusikani. Käesoleval ajal elab ja õpetab Irina Zahharenkova Soomes ning on EMTA õppejõud. Lisaks on Irina õppinud veel ka orelit\, keemiat ja Eesti-Soome filoloogiat. \n  \n  \n 
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/irina-zahharenkova-klaver-2/
LOCATION:Tallinna Raekoda
CATEGORIES:Festivalid,Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2018/12/Irina-Zahharenkova.jpg
ORGANIZER;CN="Music Trust PLMF":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Moscow:20190221T190000
DTEND;TZID=Europe/Moscow:20190221T200000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20181206T103447Z
LAST-MODIFIED:20190124T145657Z
UID:31722-1550775600-1550779200@www.plmf.ee
SUMMARY:Olga Zaitseva (sopran)\, Michael Hyokun Ha (tenor\, Korea)\, Piia Paemurru (klaver)
DESCRIPTION:XII TALLINNA TALVEFESTIVAL 19.-23. veebruar 2019 \nOlga Zaitseva (sopran)\,\n Michael Hyokun Ha (tenor\, Korea; 2018 T.O.S.C.A konkursi võitja\, Itaalia)\,\nPiia Paemurru (klaver)\nKavas: Donizetti\, Puccini\, Ponchielli jt\nPilet 12€/7€     \nOSTA KONTSERDILE PILET: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinna-talvefestival/olga-zaitseva-michael-hyokun-ha-piia-paemurru-xii-tallinna-talvefestival-winter-festival-273401 \n  \nOLGA ZAITSEVA\n omandas bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias dots. Pille Lille ja prof. Jaakko Ryhäneni lauluklassis ning magistrikraadi interpretatsioonipedagoogika laulu erialal. Ta on täiendanud end Ingrid Kremlingi\, Elizabeth Wilke ja Yandwiga Rappé meistriklassides Poolas.\nO. Zaitseva on saavutanud I koha Peterburi konkursil „Laulul on naise nägu“ (2008)\, eriauhinna III ja VII rahvusvahelisel konkursil „Ooper\, mägede hing“ Poolas (2008 ja 2012) ning võitnud kaks eripreemiat Vello Jürnale pühendatud PLMF II Vabariiklikul vokalistide konkursil (2012). Aastal 2015 pälvis ta Eesti Teatriliidu Kristallkingakese auhinna „Noorele teatriinimesele esimeste märkimisväärsete lavatööde eest“ Almirena (Händel „Rinaldo“) ja Giannetta (Donizetti “Armujook”) rollide eest Rahvusooperis Estonia. Tema ooperirollide hulka kuuluvad Almirena\, Donna\, Merineitsi (Händel „Rinaldo“)\, Giannetta (Donizetti „Armujook“)\, II Lilleneiu (Wagner „Parsifal“)\, Karjuseneiu (Ravel „Laps ja nõidus“)\, Tebaldo (Verdi „Don Carlo“)\, Frasquita (Bizet „Carmen“)\, Sacerdotessa (Verdi „Aida“) ja Barbarina (Mozart „Figaro pulm“). Kontsert-ettekandes on ta laulnud Kupava partiid (Rimski-Korsakov „Lumivalguke“) ja sopranipartiid Fauré Reekviemis. \nMICHAEL HYOKUN HA\n on Lõuna-Korea päritolu tenor\, kes alustas lauluõpinguid Seouli Hanyangi Ülikoolis ning jätkas Freiburgi Riiklikus Muusikaülikoolis ja Mozarteumi Ülikoolis Salzburgis. Ta on võtnud osa Margreet Honigi\, Dame Gwyneth Jonesi ja Rudolf Knolli meistrikursustest Mozarteum Salzburgi suveakadeemias ning saanud täiendõpet sellistelt itaalia meistritelt nagu Gianfranco Cecchele\, Nicola Martinucci ning Mietta Sighele. Alates magistrikraadi omandamist 2012. aastal töötab ta Braunschweigi ooperiteatris\, kus tema rollide hulka kuuluvad Nemorino (Donizetti „Armujook“)\, Tamino (Mozart „Võluflööt“)\, Aquilio (Vivaldi „Farnace“)\, II Mantua hertsog (Verdi „Rigoletto“)\, Canio (Leoncavallo „Pagliacci“)\, Turiddu (Mascagni „Talupoja au“) jt. Hooajal 2017/18 esines ta külalisena Nemorino rollis Taani Rahvusooperis. M. Ha on laulnud UNICEF’i galal Cologne’is (Saksamaa) ning ta astus ülesse Hamburgi Sümfooniaorkestri uusaasta galal jaanuaris 2018 esitades kuulsaid ooperiaariaid. M. Ha on Richard Wagneri Ühingu stipendiaat ja aastal 2018 pälvis ta „Riccardo Zandonai preemia“ samanimelise helilooja aaria parima tõlgenduse eest XXV Riccardo Zandonai nimelisel konkursil Riva del Gardas (Itaalia). Samal aastal võitis ta T.O.S.C.A konkursi Andoras (Itaalia). \nPIIA PAEMURRU\n on Eesti üks hinnatumaid ansamblipartnereid eelkõige ooperilauljatele\, kuid kontserditegevus on teda kokku viinud paljude väljapaistvate muusikutega nagu E. Hannan\, R. Achieng\, V. Noreika\,\nJ. Ryhänen\, M. Voites\, M. Palm\, P. Lill\, N. Kurem\, H.-L. Võsa\, O. Kuusik\, A. Saal\, K. Plaas\,\nM. Melnik\, P. Volmer\, A. Mikk\, R. Soom\, T. Jõks\, H. Lokuta\, P. Püvi\, A. Klas-Fagerlund\,\nM. Tampere-Bezrodny\, P. Paemurru\, A.-L. Bezrodny\, A. Lend\, V. Vurm jpt. Ta on lõpetanud Tallinna Konservatooriumi (prof. Laine Mets\, MA 1999) ning töötab aastast 1986 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lauluosakonnas klaverisaatjana. P. Paemurru on esinenud solistina ning erinevate ansamblite koosseisudes Baltimaades\, Skandinaavias\, Saksamaal ja Venemaal. Ta on pälvinud mitmetel laulukonkurssidel parima klaverisaatja eripreemia\, sealhulgas viiel korral rahvusvahelisel K. Taev’i lauljate konkursil. Koos Rootsi laulja Ingegerd Björklund’iga on valminud 2 CD-plaati ja ilmunud on CD Marje Sink’i jõululauludega\, solistideks Pille Lill\, Aare Saal ja Oliver Kuusik.  
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/olga-zaitseva-sopran-michael-hyokun-ha-tenor-korea-piia-paemurru-klaver/
LOCATION:Tallinna Raekoda
CATEGORIES:Festivalid,Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2018/12/Olga-zaitseva-2018.jpg
ORGANIZER;CN="Music Trust PLMF":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Moscow:20190220T190000
DTEND;TZID=Europe/Moscow:20190220T200000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20181206T105813Z
LAST-MODIFIED:20190130T104112Z
UID:31732-1550689200-1550692800@www.plmf.ee
SUMMARY:Oksana Sinkova (flööt)\, Ralf Taal (klaver) 
DESCRIPTION:XII TALLINNA TALVEFESTIVAL 19.-23. veebruar 2019 \nTallinna Raekoda\n20. veebruar  kell 19.00\nOksana Sinkova (flööt)\,\nRalf Taal (klaver)\nKavas: Schubert\, Böhm\, Chopin jt\nPiletid 12€/7€   \nOSTA PILET: https://www.piletilevi.ee/est/piletid/festival/tallinna-talvefestival/oksana-sinkova-ralf-taal-xii-tallinna-talvefestival-winter-festival-273397/ \n  \nKAVA / PROGRAM \nLothar Kempter (1844-1918)\n – Capriccio Op. 32 \nPaul Wetzger (1870-1937) \n – Am Waldesbach / Metsa oja ääres / By the Forest Brook \nFranz Schubert (1797-1828)\n – Ekspromt f-moll / Impromptu in F minor\, Op. 142 No. 1\n – Ekspromt B-duur / Impromptu in B-flat Major Op. 142 No. 3 \nTheobald Böhm (1794-1881)\n – Fantaisie sur des airs écossais / Fantaasia šoti teemadele Op. 25 \nFrédéric Chopin (1810-1849) \n – Ekspromt Fis-duur / Impromptu F-sharp Major Op. 36\n – Fantaasia-ekspromt cis-moll / Fantaisie-Impromptu  C-sharp minor Op. 66 \nGiulio Briccialdi (1818-1881) \n – Il carnevale di Venezia / Veneetsia karneval Op. 78 \n  \nOKSANA SINKOVA\n on Eesti üks väljapaistvamaid flöödimängijaid. Ta on lõpetanud bakalaureuseõppe cum laude (õp. Neeme Punder\, Matti Helin ja Imants Sneibis) ning kaitsnud magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA). Ta on täiendanud end Hamburgi Muusika- ja Teatri Kõrgkoolis (2004-2005) ning EMTA doktorantuuris (2006-2011). O. Sinkova on võtnud osa paljudest tunnustatud flöödimängijate meistriklassidest (Matti Helin\, Maarika Järvi\, Patrick Gallois\, Renate Greiss-Armin\, Barbara Giesler- Haase\, Moshe Aron Epstein jpt). Ta töötab Narva sümfooniaorkestri flöödirühma külaliskontsertmeistrina aastast 1999 ja ta on olnud teatri Vanemuine flöödirühma kontsertmeister (2000-2008) ning RO Estonia sümfooniaorkestri flöödirühma liige (2008-2011). Samuti on ta mänginud rahvusvahelises Euroopa noorte festivaliorkestris (European Festival Orchestra). O. Sinkova on võitnud mitmeid rahvusvahelisi ja rahvuslikke konkursse nagu Eesti lastemuusikakoolide vaheline konkurss (1991)\, üleliiduline konkurss “Noor Virtuoos” (1991)\, Eesti muusikakoolide vaheline konkurss (1994\, 1995)\, Grand Prix Eesti muusikakoolide vahelisel konkursil (1997) ning EMTA ja Sibeliuse Akadeemia J. S. Bachi konkursil (1998)\, peapreemia Yamaha konkursil (1999) ja üleriigilisel Bachi konkursil (2000) ning ta on olnud Con Brio 2000 ja rahvusvahelise Andrejs Jurjāns’i nim. konkursi finalist (Riia\, 2001)\, samuti rahvusvahelise konkursi Pacem in Terris laureaat (Bayreuth\, 2005). Talle on omistatud PLMF preemia ”Noor Muusik 2008”. O. Sinkova on esinenud soolokontsertidega ja solistina mitmete orkestrite ees nii Eestis kui välismaal\, Rootsi keelpilliorkestriga Camerata Nordica on toimunud kontserdireisid Itaalias\, Rootsis ja Walesis. Teda on kutsutud esinema festivalidele Itaalias\, Slovakkias ja Tšehhi Vabariigis\, samuti on ta ülesse astunud Tallinna Kammermuusika festivalil\, Tallinna Talvefestivalil\, Rapla Kirikumuusika festivalil jm. Tema soolorepertuaar sisaldab virtuoosset flöödimuusikat maailma muusikavaramust. O. Sinkova on olnud žüriiliige erinevatel konkurssidel ja aastast 2008 töötab ta õppejõuna EMTA’s. \n RALF TAAL\n on oma põlvkonna üks tunnustatumaid pianiste. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA). R. Taal on edukalt osa võtnud mitmetest konkurssidest pälvides muuhulgas 1993. aastal Edvard Griegi 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil  esikoha ning Schuberti nim. rahvusvahelisel pianistide konkursil 1995. aastal noorima finalisti eripreemia. R. Taal on olnud solistiks pea kõigi Eesti orkestrite ees tehes koostööd selliste väljapaistvate dirigentidega nagu Eri Klas\, Paavo Järvi\, Anu Tali jpt. Ta on andnud arvukalt soolokontserte ja on hinnatud ansamblipartner paljudele vokaal- ja instrumentaalsolistidele\, muuhulgas Helen Lokuta\, Oksana Sinkova\, Pille Lill\, Mati Palm jt. R. Taal töötab pedagoogina EMTA-s ja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakoolis ning aastal 2011 pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. 2014. aastal ilmus temalt sooloalbum Chopini klaverimuusikaga “Magic of Sound” (Estonian Record Productions). \n 
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/oksana-sinkova-floot-ralf-taal-klaver-2/
CATEGORIES:Festivalid,Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2018/02/Oksana-Sinkova-2014.jpg
ORGANIZER;CN="Music Trust PLMF":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
BEGIN:VEVENT
DTSTART;TZID=Europe/Moscow:20190219T150000
DTEND;TZID=Europe/Moscow:20190219T160000
DTSTAMP:20260415T093552
CREATED:20181206T102408Z
LAST-MODIFIED:20190204T145824Z
UID:31714-1550588400-1550592000@www.plmf.ee
SUMMARY:Sopranid Pille Lill ja Kristina Vähi\, Kristina Kriit (viiul)\, Neeme Ots (trompet)\, Mikk Langeproon (akordion)\, Tiia Tenno (orel)
DESCRIPTION:XII TALLINNA TALVEFESTIVAL 19.-23. veebruar 2019 \nFestivali avakontsert\n Rootsi-Mihkli kirik\n 19. veebruar kell 15.00\n Sopranid Pille Lill ja Kristina Vähi\, Kristina Kriit (viiul)\, Neeme Ots (trompet)\,\nMikk Langeproon (akordion)\, Tiia Tenno (orel)\nKavas: Vivaldi\, Händel\, Bach\, Lindberg jt \nVaba sissepääs    \nKAVA / PROGRAM \nGiuseppe Tartini (1692-1770)\n – Trompetikontsert D-duur / Trumpet Concerto in D-Major\n Grandioso\n Andante\n Allegro grazioso \nJohann Sebastian Bach (1685-1750) \n – Partiita sooloviiulile h-moll / Partita for violin in b-minor BWV 1002\n Allemanda\n Double \nMagnus Lindberg (*1958)\n – Jeux dˇanches / Mängud / Games \nWilliam Gomez (1939-2000)\n – Ave Maria \n Luigi Luzzi (1828-1876)\n– Ave Maria \n \nAlbert Hay Malotte (1895-1964)\n – The Lords prayer  \n  \nPILLE LILL\non tunnustatud ooperilaulja ja kultuuritegelane\, kes alustas oma muusikuteed klaveriõpingutega Pärnu Lastemuusikakoolis. P. Lill on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) kahel erialal – muusikapedagoogika (prof. A. Vahter) ja ooperilaul (dots. R. Gurjev). Haridustee jätkus Londoni Guildhall School of Music and Drama magistrantuuris (prof. J. Peters) ning magistrikraadi kaitses ta Helsingi Sibeliuse Akadeemias (prof. L. Linko-Malmio). Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s (prof. Jaakko Ryhänen) ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis saksa lied klassis (professorid Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll). Lisaks on ta osalenud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustel (Elisabeth Söderström\, Irwin Gage\, Emma Kirkby\, Mauriz Sillem\, Wilma Vernocchi\, Gundula Hintz jt). P. Lill on esinenud ooperi-\, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes riikides. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis ning teinud koostööd väljapaistvate dirigentidega. Eesti Rahvusringhäälingule on ta teinud arvukalt salvestusi ning ta hääl on jäädvustatud mitmetel CD-del. P. Lill on pälvinud Suure Vankri auhinna – parim naislaulja (1996) ja on olnud Georg Otsa preemia laureaat (2002)\, ta on Richard Wagneri Ühingu stipendiaat (1998)\, Piiskop Platoni III järgu ordeni kavaler (2005) ning talle on omistatud UNISEF-i Sinilinnu preemia (2009)\, Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhind (2014)\, Valgetähe IV klassi teenetemärk (2016) ja EELK Kiriku Teeneteristi tunnustusmärk (2017). Aastatel 1997-2013 õpetas P. Lill EMTA-s (alates 2003 dotsendina) ning ta on andnud meistriklasse mitmetes riikides (Saksamaa\, Soome\, Valgevene\, Läti\, Iisrael jm). Aastatel 2003-2009 oli P. Lill Eesti Interpreetide Liidu juhatuse liige ning ta on käesoleval ajal Eesti Kultuuri Koja- ja Soome-Eesti Kultuurifondi juhatuse liige. Ühtlasi on ta Muusikute fondi PLMF looja ja loominguline juht aastast 2003.  \nKRISTINA VÄHI \non tunnustust pälvinud nii ooperi\, opereti kui ka muusikalisolistina. Ta on lõpetanud Tallinna G. Otsa nim Muusikakooli (õp. Mare Jõgeva) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia\, omandades bakalaureuse ja magistrikraadi ooperilaulu erialal (õp. Riina Airenne\, prof. Tamara Novitšenko). K. Vähi on täiendanud end Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ning osalenud mitmetes meistriklassides (Eva Märtson\, Gerhard Kahry\, Christina Deutekom\, Rudolf Piernay\, Ingrid Kremling\, Judith Beckman\, Matti Pelo\, Monika Hauswalter). K. Vähi on võitnud I preemia Klaudia Taevi nim rahvusvahelisel noorte lauljate konkursil (1996). Aastatel 2006-2013 töötas K. Vähi Rahvusooperis Estonia solistina. Ta on laulnud ka Vanemuise teatri ja EMTA Ooperistuudio etendustel\, Kuressaare Ooperipäevadel\, teda on kutsutud laulma erinevatele festivalidele ning Smithbridges Production’i ja Vanemuise teatri korraldatud muusikalidesse. 1997.a. alates on ta loomingulise ühenduse Operetta Scretta solist. Tema rollide hulka kuuluvad: Adina (Donizetti „Armujook“)\, Paruness (Lortzing „Salakütt“)\, Ännchen (Weber „Nõidkütt“)\, Oscar (Verdi „Maskiball“)\, Mozarti rollidest Zerlina\, Esimene daam ja Despina („Don Giovanni“\, „Võluflööt“\, „Così fan tutte“); Menotti ooperitest Lucy\, Monica ja Miss Pinkerton („Telefon“\, „Meedium“\, „Vanatüdruk ja varas“); Rossini ooperitest Fanny ja Clorinda („Abieluveksel“\, „Tuhkatriinu“); Nedda (Leoncavallo „Pajatsid“)\, Ninetta (Prokofjev „Armastus kolme apelsini vastu“)\, Luise (Aints “Rehepapp”)\, Adele ja Gagliari (Strauss „Nahkhiir“\, “Viini veri”)\, Lisa ja Stasi (Kálmán „Krahvinna Mariza“\, “Silva”)\, Damon (Händel „Acis ja Galatea“)\, Maria (Leigh „Mees La Manchast“)\, Soulgirl ja Carlotta (Webber “Jesus Christ Superstar”\, “Ooperifantoom”) jt. Hetkel tegutseb K. Vähi vabakutselise ooperisolistina. \nKRISTINA KRIIT\non lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia magistrantuuri (prof. Mari Tampere-Bezrodny\, 2004) ning täiendanud end prof. Igor Bezrodny\, Eduard Schmiederi\, Pavel Vernikovi ja Hermann Krebbers’i juures. Ta on õppinud veel Universität Mozarteumis Salzburgis (2001-2002\, prof. Her-mann Krebbers). K. Kriit on osa võtnud mitmetest rahvusvahelistest konkurssidest\, millest olulisemad on Heino Elleri nim. konkurss Tallinnas (eripreemia\, 1996) ja Henryk Wieniawski nim. konkurss Poolas (Lublinis\, 1997). K. Kriit on hinnatud nüüdismuusika esitajana ja esinenud solisti ning kammermuusikuna peaaegu kõikides Euroopa ja Skandinaavia maades. Ta on olnud kahel korral maineka Holland Music Sessions’i stipendiaat. 2005.a. asutas K. Kriit Tallinna keelpillitrio ja2009.a. trio “Madrigal”. Käesoleval ajal on ta EMTA õppejõud ja doktorant (prof. Mari Tampere-Bezrodny) ning RO Estonia Sümfooniaorkestri II kontsertmeister. \nNEEME OTS\nalustas õpinguid 6-aastaselt oma isa dots. Aavo Otsa käe all ja on kaitsnud Helsingi Sibeliuse Akadeemias bakalaureuse kraadi (2011 )ning lõpetanud samas magistrantuuri (2017). Erasmuse programmi raames täiendas ta end aastal 2013 Madriidis. N. Ots on osalenud väljapaistvate trompetipedagoogide meistrikursustel ning pälvinud auhindu nii Eesti kui välismaistel konkurssidel. Kammerkontserdid on viinud teda kokku tunnustatud interpreetidega nagu M. Voites\, M. Palm\, A. Teemets\, I. Zahharenkova jpt. N. Ots on soleerinud mitmete tuntud orkestrite ees\, kutsutud solistina esinema paljudele festivalidele ning ta on teinud koostööd selliste väljapaistvate dirigentidega nagu J.-P. Saraste\, K. Järvi\, L. Segerstam\, M. Lehtinen jt. Ta on olnud trompetirühma kontsertmeister erinevates mainekates noorteorkestrites\, millega on esinenud nii Eestis kui välismaal. Aastal 2015 tuli välja tema esimene heliplaat „Baroque Pictures“\, koostöös orelimängija Tiia Tenno. \nMIKK LANGEPROON\nalustas akordioniõpinguid 8-aastaselt Tallinna Muusikakoolis ja lõpetas kiitusega G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli (õp. Tiina Välja)\, kus talle omistati Otsakooli hõbemärk. Paralleelselt lõpetas ta ka Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kuldmedaliga. 2014. aasta sügisest täiendab ta end Helsingis Sibeliuse Akadeemias (prof. Matti Rantanen). Aastal 2017-18 osales Mikk ka õpilasvahetus programmis Austrias Grazi Muusikaülikoolis (prof. Janne Rättyä). M. Langeproon on korduvalt pälvinud auhinnalisi kohti konkursil „Parim noor muusik“\, ta on Eesti Noorte Akordionistide konkursi vanema vanusegrupi võitja (2014) ja saavutanud Rahvusvahelisel Vilniuse akordionikonkursil II koha. Teda on valitud Tallinna Muusikakooli parimaks instrumentalistiks (2011) ning kolmel aastal järjest G. Otsa nim. Tallinna Muusikakooli akordioniosakonna silmapaistvaimaks õpilaseks. 2013. aastal pärjati ta Maxima Tulevikutalendi tiitliga muusika-\, kunsti- ja kultuuri valdkonnas. Märkimist väärib ka 2014. aastal konkursi Round Table eripreemia ning edukas esinemine telekonkursil „Klassikatähed 2016“. M. Langeproon tegutseb nii solisti- kui kammermuusikuna ja esinemisi on olnud mitmetes mainekates kontserdisaalides nii Eestis kui ka välismaal\, Klassikaraadio otse-eetris ja Eesti Televisioonis. \nTIIA TENNO \non lõpetanud Tartu Heino Elleri nim. Muusikakooli klaveri erialal (õp. A. Antson) ning nii Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (prof. H. Lepnurm\, I. Maidre\, A. Uibo) kui ka Herfordi Kõrgema Kirikumuusikakooli oreli erialal (Saksamaa). Lisaks on ta täiendanud end Hamburgi Kõrgemas muusikakoolis (prof. Wolfgang Zerer) ja osalenud mitmetel tunnustatud organistide meistrikursustel (B. Haas\, W. Zerer\, J. Laukvik\, A. Marconi\, P. van Dijk\, E. Kooimann). Aastast 1996 töötab T. Tenno Tallinna Jaani koguduses organisti ja koorijuhina ning on Jaani Kiriku Oreli Fondi üks asutajatest ja juhatuse liige. Samuti on ta töötanud organist-koorijuhina Schnathorsti koguduses Saksamaal ja Lunde koguduses Norras ning olnud Eesti Usuteaduse Instituudi kirikumuusika osakonna juhataja (2004-2007). T. Tenno on teinud koostööd väga paljude väljapaistvate interpreetidega (Pille Lill\, Oksana Sinkova\, Neeme Ots\, Toomas Vavilov\, Arete Teemets jpt.) ja esinenud arvukate soolokontsertidega Saksamaal\, Soomes\, Rootsis\, Norras ja Eestis. Ta on esinenud korduvalt Tallinna Rahvusvahelisel Orelifestivalil\, Tallinna Kammermuusika Festivalil\, Rapla Kirikumuusika festivalil jm. Solistina on T. Tenno teinud koostööd Eesti-Soome Barokkorkestri ja Tallinna Kammerorkestriga. Tema mängitud muusikat on hulgaliselt salvestistel Eesti Rahvusringhäälingus ning ka mitmetel kogumikplaatidel: “Eesti väärtorelid” (ERES\, 2000); “Baroque Pictures” koos trompetist Neeme Otsaga (2015). T. Tenno on Eesti Orelisõprade Ühingu liige aastast 1999 ja Eesti Interpreetide Liidu liige aastast 2014.
URL:https://www.plmf.ee/kontsert/festivali-avakontsert/
CATEGORIES:Festivalid,Kontserdid,Tallinna Talvefestival
ATTACH;FMTTYPE=image/jpeg:https://www.plmf.ee/wp-content/uploads/2018/12/pille_lill.jpg
ORGANIZER;CN="Music Trust PLMF":MAILTO:plmf@plmf.ee
END:VEVENT
END:VCALENDAR